[text]
Täna on

t_TomasMaynas.gifVana tuttav lugu. Suur äri liigub puutumatusse loonda ja hakkab hävitama keskkonda ning kohalike põlismaalaste elatisallikaid. Kuid nyyd on ka juhuseid, kus syndmused on võtnud teistsuguse pöörde Põlisel moel elavad inimesed on tunginud suurkompaniide maa-alale ja võidavad neid nende oma mängus, kirjutas BBC.

Achuari hõimu lugu Amazonase vihmametsadest Kirde-Peruust on yks selliseid.

Möödunud aastal esitasid nad kohtuhagi suure naftafirma Occidental Petroleumi vastu Los Angeleses.

Nyyd nad ootavad kohtuniku otsust, kas arutada asja Yhendriikides või saadetakse see tagasi Peruusse, kus vähe lootust, et see lugu tuleb kohtu ette.


Usaldatavaid andmeid pole?

Achuari rahvas, kes on elanud aastatuhandeid vihmametsades, väidab, et kompanii saastas nende maa-ala rohkem kui 30 aastat kestnud naftapuurimise käigus. Nende inimestele on jäänud seetõttu haigeks ja mõnel juhul isegi surnud. Nende maa ja elatisallikd on kahjustatud. 

Naftafirma Occidental Petroleum, mis tõmbus Peruust välja kaheksa aasta eest, eitab oma vastutust ses asjas. 

Oma vastuses ytleb kompanii: Me pole teadlikud usutavatest andmetest, mis tõestaksid   Occidentali tegevusest tingitud negatiivset mõju kogukonna tervisele.

Naftapalavik algas Peruus pea 40 aastat tagasi, kui paljudele välisfirmadele anti järjestikuste valitsuste poolt luba uurida ja puurida Amasoonias.

Keegi ei pööranud tähelepanu tolle otsuse laastavale mõjule põlisasukate, eriti Achuari hõimu maale, elatisallikatele ja tervisele.

Achuari hõimu vaimne juht, Tomas Maynas kannab erepuast tuukanisulgedest peaehet ja on oma näole kandnud punase sõjamaalingu. Ta on hageja kohtuasjas kompanii vastu.

Ta mäletab kuis kõik muutus, kui naftafirmad saabusid. Ta ytleb, et loomad jooksid ära, kalad surid ja nende söögiviljad närbusid.

Peruu riik tahab vaid välja imeda kogu meie maal leiduva nafta. Nad on teeninud miljoneid dollareid, kuid meie pole seda raha siin näinud.

Me teame, et seal on rikkus ja et puurimist tuleb veel, niiet riik jätkab meie tapmist.
Kuid mõnikord, kui surve on piisavat tugev, annab riik järgi.

Kohtukaebus väidab, et Occidental Petroleum eiras keskkonnanõudeid ja kasutades aegunud töövõtteid pumpas 30 aasta jooksul ligemale 9 000 000 000 barrelit myrgist heitvett jõgedesse ja ojadesse. 

Pluspetrol nõustus muutma töövõtteid yle-eelmisel aastal kui Achuari hõim, peale korduvaid katseid läbi rääkida, võttis ette otsese tegutsemise.
 

Haavlipyssid ja odad
 
Paljud vanemad Achuari mehed on kunagi sõdinud hõimusõdades oma naabritega. Nyyd on nad lõpuks sanud võimaluse lyya oma uusi tabamatuid vaenlasi kõige valusamasse kohta - tasku pihta.

Rahumeelselt, kuid relvastatuna haavlipysside ja odadega, võtsid nad yle-eelmise aasta porikuus Amasoonia naftaväljad enda valdusse.

Valitsus ja kompanii, kes kaotasid igapäevaselt miljoneid, olid sunnitud tulema läbiräkimiste laua taha.

Ahcuari inimesed saavutasid leppe et Pluspetroleum vähendab saastamist ja maksab miljoneid, et puhastada saasta ning loob 10aastase tervisekava.

Lepe sõlmiti tänu  abile välisele abile ja samuti tänu põlismaalaste juhtide uuele põlvkonnale, kes on õppinud kaitsma oma õigusi kaasaegses maailmas.

”Terve sugupõlv on kaotanud oma tervise. Kuis saame vaikida nagu meie vanemad?, kysib 29aastane Petronila Chumpi.

”Me ei saa seda lubada. Oleme uus kirjaoskaja põlvkond. Peame aitama oma inimesi, kellel polnud ja pole senini teadmisi, kuis kaitsta end naftafirmade eest.”
 

Paranemine
 
Trompeteros jääb isegi kiirel mootorpaadil Loreto piirkonna pealinnast Iquitosest pika päevatee kaugusele. Sõita tuleb mööda kolme vihmast paisunud jõge. Umbes 3000 inimesega kyla asub just Kaheksanda Bloki, yhe peamise naftavälja ääres.

Kohalikud ytlevad, et õlireostust esineb ikka veel. Kuid Achuari hõimul on nyyd GPS varustus, millega nad saavad teatada leitud saastast. 

Vähehaaval on näha ka paranemise märke

Pluspetrol, mis on tõotanud maksta miljoneid dollareid, väljendab pahameelt valitsuse poolse vähese osaluse suhtes.

”Naftatööstus peaks töötama yldsuse hyvanguks, kuid võibolla pole tänapäeval sest kasu põliselanikele. Valitsus peaks leidma parima mooduse kuis lahendada seda kysimust”, ytleb Pluspetrol Norte peadirektor Roberto Ramallo. 

Kuid kysimus on selles, et Achuarid ja teised hõimud elavad suurte toornafta varude otsas.  Suure myygisurve tõttu on kolm neljandikku Peruu Amasooniast liisitud naftafirmadele.

Kõrge yleilmne nõudlus ja naftahinnad panevad firmasid vaatama Peruu Amasoonia kui kõitva projekti poole, kuid kas see on ka jätkusuutlik?

”Kogu see Amasoonia maaõli ammutamine on suur katse, ytleb Bill Powers E-Tech´i nimelisest kasumit mittetaotlevast insenerifirmast.

”Tullakse dzunglisse, hõivatakse varud, saadakse kasumit ning ei pöörata mingit tähelepanu noile, kes olid seal enne.

Pole mingeid kavasid, ega pingutusi, et saavutada kultuurilist lõimumist, või et põlismaalasil oleks midagi teha, kui metsad ja jõed on jäänud ahtraks”, ytles Powers.
 

Tulevikuplaanid

Sysinikukauplemine pole veel jõudnud Amasoonia sellesse osasse, kuid naftahullus pole ainuke oht. 

President Alan Garcia on teinud ettepaneku erastada suured vihmametsade alad, kuid kohalikud ametnikud ytlevad, et valitsus Limas ei taipa selle otsuse mõju.

Loreto piirkonna kohalik president Ivan Vasques väidab, et Amasoonia elurikkust tuleb kaitsta iga hinna eest.

”See elutervik on Amasoonia geneetiline pank, kuna toob kokku geneetilised mustrid, mis ei esine kusagil mujal.

See on meie varandus, geenipank, mida me peame hoidma inimkonnale ja kogu maailmale”, ytles Vasques.

Achuarid on siiani tagasi tõrjunud uued naftauuringud nende maal.  Amasoonia põlismaalaste selline vastupanu on märkimisväärne juhtum ja Peruus ennekuulmatu.

Kuid Peruu vihmamets, suurim jupike Amasooniat väljaspool Brasiiliat, on jäänud ikkagi järeleandmatu yleilmse uute fossiilkytuste jahi tulipunkti.
 

BBC põhjal tõlkis Toomas Sildvee