Täna, 01.04. allkirjastas kultuuriminister Laine Jänes arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pyhapaigad. Uurimine ja hoidmine 2008-2012".
Arengukava meetmed näevad ette hiite ja teiste looduslike pyhapaikade kaardistamise, inventeerimise, korrastamise, tähistamise, õigusliku seisundi täpsustamise, kaitse tõhustamise, andmekogu koostamise ning samuti avalikkuse teavitamise ja väärtushinnagute kujundamise ning maaomanike nõustamissysteemi väljatöötamise.
Uurimistöid ettevalmistades ning väli- ja kameraaltöid tehes ning muid arengukavaga ette nähtud ylesandeid täites on rakendusasutus Tartu Ülikool.
"Looduslike pyhapaikade tähtsust rahvausundi uurimise allikana, rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi säilitajana on raske yle hinnata. Sellest hoolimata on praegu teadaolevatest pyhapaikadest riikliku kaitse all kõigest kuni viiendik. Nendegi puhul katab kaitse objekti maa-ala ning seal leiduvaid väärtusi sageli yksnes osaliselt. Et tagada paikkondliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimine, selle seisundi parandamine ja edasiandmine järeltulevatele põlvedele, tuleb riikliku kaitse alla võtta kõik säilinud looduslikud pyhapaigad," on öeldud arengukavas.
Pyhapaikade kaitse tõhustamiseks Muinsuskaitseametis näeb arengukava ette, et pannakse paika pyhapaikade kaitse korraldamise metoodilised alused, Muinsuskaitseameti juurde luuakse looduslike pyhapaikade ekspertnõukogu, pyhapaikade kaitse tagamiseks tehakse muudatusi Muinsuskaitseameti struktuuris ja igale kaitse alla esitatud pyhapaigale koostatakse kaitsekord.
Ajalooliste looduslike pyhapaikadena käsitletakse loodusliku välisilmega pyhapaiku (hiied, yksikud pyhad kivid, veekogud, puud, millega seostub ohverdamisele, pyhakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või rituaalsele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi andmeid), mille kasutamise algus jääb teadaolevalt 20. sajandist varasemasse aega.
Arengukavas on esimest korda Eesti ajaloos sõnastatud looduslike pyhapaikade uurimise ja kaitsmise riiklikud põhimõtted:
"Tulenevalt seadustest ja rahvusvahelistest lepetest on Eesti riigil kohustus reguleerida looduslike pyhapaikadega seotud kysimused viisil, mis tagab nende ja nendega seotud materiaalse ja vaimse kultuuripärandi ning loodusväärtuse uurimise, säilimise, taastamise ja edasiandmise järeltulevatele põlvedele ning tagab usuvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete teostamise.
Eelnevast lähtudes on käesoleva arengukava yks tähtsamaid ylesandeid teostada pyhapaikadega seonduvate õigusaktide ja pyhapaikade kaitse korralduse analyys ning täpsustamine."
Arengukava peamiste sihtryhmadena nähakse looduslike pyhapaikade omanikke, kohalikke omavalitsusi, eesti traditsioonilise loodususu tavade järgijad ja uurijad, pärandkultuuri, looduse- ja ajaloohuvilisi ning yhiskonda tervikuna.
Arengukava ettevalmistamine algas Maavalla Koja ettepanekul 2005. aasta algul, kui Kultuuriministeeriumis moodustati selleks tööryhm. Riikliku programmi ja hiljem arengukava koostanud tööryhma kuulusid lisaks Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitse ametnikele Sise- ja Keskkonnaministeeriumi ametnikud, Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, RMK ja Maavalla Koja esindajad.
Pilt: Männiku hiis Viru-Nigula vallas - yks paljudest seni riikliku kaitse alla võtmata looduslikest pyhapaikadest, Maavalla koda
Maavalla koda