[text]
Täna on

Ajakirja „Kultuur ja Elu” värskes numbris kirjutab Marju Kõivupuu elma- ja loonapärandi tundmisest ja hoidmisest. Artiklis „Looja, hoia hiiepuid” on juttu väärtustamata väärtustestja valikulisest suhtumisest pärandkultuuri. Arutledes, kuidas sõlmida vahepeal katkenud niite suhtumises pärandelma, on Kõivupuu seisukohal, et me ei tohiks oma juurte kaitsmisega muuta Eestit muuseumiks. Esivanemate elm peab elama edasi.

Eesti ajakirjanduses vähe esindatud põlismaalase seisukoha kohaliku elu ja rahvuslike huvide hoidmisest annab Kaja Toikka. Artiklis „Ka Ida-Virumaa on Eestimaa” on vaatluse all põlismaalaste ja põlevkiviäri vastasseis. Kahjuks on Ida-Virumaa paljude eestlaste teadvuses yks venelastele kaotatud kirdenurk, kust tooraine ja tootmise mõttes tuleb võtta mis võtta annab, kust aga inimlikus mõttes on parem eemale hoida. Põlismaalased arvavad aga teisiti.

Ajakirja teised lehekyljed on suuresti pyhendatud lähiajaloole ja selle mõtestamisele.

Imbi Paju selgitab usutluses, miks me ei tohi oma ajaloost vaikida, Vello Salo kysib kes kirjutaks soomepoiste ajalugu edasi? Heino Arumäe analyysib Moskva taktikat Balti riikide suhtes 1939 – 1940 ja avalikustab yhe haruldase rahvusliku dokumendi baaside ajast. Vaino Kallas kirjeldab syndmusi, mis toimusid enne kui sõlmiti Molotov – Ribbentropi pakt. Villu Jyrjo avalikustab Eesti Töörahva Kommuuni poolt toime pandud massimõrva Narvas. Heidetakse pilt kuulsa klaasitootja Johannes Lorupi elutööle. 

„Rahurikkujad” meenutavad 20 aasta tagust rahvakogunemist Tammsaare pargis ja Tartu rahu tähistamist sovetiaegses ylikoolilinnas. Kalju Aarop kirjutab Võru Keskkooli vastupanuyhendusest nimega „Salajane Kuperjanovlaste organisatsioon”. Mõistagi ei pääse ajakiri „Kultuur ja Elu” ka Vabadussõja Võidusamba loo käsitlemisest.

Mõnusat lugemist ja kaasamõtlemist!

 

Margit-Mariann Koppel