Tikkimisele pyhendatud käsitööpäeval Viljandi kultuurimajas olid luubi all Viljandimaa ja Muhu tikandid.
Muhu käsitööselts Oad ja Eed oli käsitööpäevale näha toonud eri aegadel tikitud seinavaipu, tekke, pilte, salle, mytse ning rätikuid. Samuti leidus kotte kudumistarvete, mobiiltelefoni, prillide ja fotoaparaadi kaasaskandmiseks, kirjutas Sakalas Kaie Mölter.
«Tikandi võib teha kõigele, millest nõel läbi käib,» muheles muhulane Siiri Ülem. «Uued moekad materjalid on stretštrikotaaž ja fliis. Tikandiga kirjatud suvised topid ja džemprid on praegu väga armastatud rõivatykid.»
Kuidas pätti teha
Muhulased õpetasid kohale tulnud huvilistele susside ehk pättide meisterdamist: kuidas pealist tikkida ja talda alla panna.
«Sussile võib tikkida kõike, aga Muhu päti peal peab kindlasti olema kaks roosi, yks punane, teine roosa, ees keskel valge karikakar, mis näitab kandja puhtust, ning yhel kyljel maasikad ja teisel rukkililled,» kirjeldas Siiri Ülem. Praegused noored tegijad on vanadelt meistritelt teinekord noomidagi saanud, kui mõni kohustuslik element on sussile tegemata jäänud.
Muhu tikand on aja jooksul oma jäljendamise täpsusega jõudnud juba nii kaugele, et mõnel tööl pole enam lihtsalt roos või liilia, vaid lillesortki on määratav.
Parimad tikkijad Muhus on vanad naised. Räägitakse memmedest, kes lõngakorviga heinamaal istudes otse loodusest ainest ammutavad. Tikkimisklubi pyyab nende teadmisi ja oskusi hoida ning noorematele õpetada.
Iganädalased tikkimistunnid
«Õnneks on iganädalased tikkimistunnid muhu naiste hulgas armastatud ja oodatud ajaveetmise viis,» tõdes Siiri Ülem.
Mulgi ja Kihnu tikandite eripära tutvustas kuulajatele käsitööõpetaja ning raamatu «Mõned nopped Kihnu käsitööst» autor Ingrid Uus.
Rahvakunstipäeva näitusel sai kultuurimaja fuajees imetleda peale muhu tikandite ka meie käsitöötegijate näputöid. Omaette väljapanekuga esines möödunud aastal rahvakunstimeistri tiitliga pärjatud Maie Teng.