Kolmapäeval, 16 mahlakuud tähistatakse Tallinnas ja Tartus ersa keele päeva ettekannete ja filminäitamisega.

16.04 algusega kl 17.00 toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudi (Roosikrantsi 6) 3. korruse saalis ersa keele päevale pyhendatud Hõimuklubi, teatas Fenno-Ugria.

Peaettekandega esineb ersa rahvusest Tallinna ylikooli magistrant ja Eesti-Mordva Kultuuriseltsi esimees Natalia Konstantinova-Ermakov, kes peab ettekande surmaga seotud ersa rahvakommetest.

Filoloogiakandidaat Nikolai Bajuškin räägib ersa esimese keeleteadlase Anatoli Rjabovi (1894–1938) elust ja tööst. Ersa keele päeva tähistatakse just Rjabovi synnipäeval, sest tema oli ersa kirjakeele looja ning rahvusliku taassynni liikumise algataja.

Syndmuse lõpul esineb Eesti Ersa Kultuuriyhingu „Sjatko” pärimusryhm.

Neljapäeval, 17 mahlakuud kell 18.00 näitab filoloog Indrek Särg Tartu ylikooli peahoone auditooriumis 234 mullu Mordvas ersade palvepyhal Rasken Ozks'il ja Saranskis soome-ugri kultuurifestivalil “Šumbrat, Finno-Ugrija” yles võetud filmilõike.

Ersa keele päeva tähistatakse Mordvamaal Ersa Keele Päästefondi algatusel alates 1993. aastast. Eestis toimuvad ersa keele päeva yritused tänavu 11. korda.

Ersa keel on eesti keelele lähedane – mordva keeltest on eesti keelele lähemal vaid läänemeresoome ja saami keeled. Ersasid ja mokšasid loetakse yheskoos mordvalasteks ja neid pole rahvaloendustel kunagi yksteisest eristatud, kuigi nad ise on end alati eri rahvasteks pidanud.

Mordvalased on arvukuselt neljas soome-ugri rahvas maailmas, ent nende arvukus kahaneb väga kiiresti. 13 rahvaloenduste-vahelise aastaga (1989–2002) vähenes mordvalaste hulk enam kui miljonilt umbes 850 000 inimesele.

Ersad ja mokšad sulanduvad kiiremini enamikust soomeugrilastest, sest rahvas elab hajutatult laial maa-alal. Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad vaid kolmandiku elanikkonnast ning ainult kolmandik ersadest ja mokšadest elab selles piirkonnas.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elab Eestis 562 mordvalast, kellest 39,3 % peab ersa või mokša keelt oma emakeeleks. Mordvalaste arv väheneb ka Eestis: 1989. aastal oli siin mordvalasi 985. Samas on tugevnenud mordvalaste rahvuslik identiteet. Ehk aitab sellele kaasa asjaolu, et Eestis tegutseb kaks mordvalasi yhendavat seltsi: 1994. aastal asutatud Eesti-Mordva Kultuuriselts ja 1997. aastal  asutatud Eesti Ersa Kultuuriyhing „Sjatko”. Lisaks mordva seltsidele loodi aastal 1999 Tartus Eesti Ersa-Mokša Sõprade Selts eesmärgiga toetada ja tutvustada mordva keeli ja kultuuri.