[text]
Täna on

21.04. kl 20.00 ETVs: Osoon.
Luiged on kahtlemata yhed ilusamad linnud, kes kevadist linnurännet ilmestavad ja arvatakse, et neid tuntakse. Tegelikult pesitseb meil kolme liiki luiki: laululuiged, kyhmnokk-luiged ja väikeluiged. Kuidas neil vahet teha? Saksofonist Villu Veski muusika on kõlanud maailma eri paigus Argentiinast Fääri saarteni. Mees ise elab Muhumaal ja on selle paiga loodusega lapsest saati kokku kasvanud. Villu arvates on loodus parim paik muusika tegemiseks ja kuulamiseks. Kyllap sellepärast valiti ka muusikafestivali "Juu Jääb" toimumiskohaks põlispuudega Muhumaa vana talu õu. .Autorid Kristo Kiiker ja Kadri Hinrikus, saatejuht Vladislav Koržets.

22.04. kl 17.05 Vikerraadios: Võrokeelsed uudised.

22.04. kl 20.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga, kordus).
Põldude kohal käratsevad kiivitajad on kindel märk kevadest. Usinamad neist on alustanud juba pulmamänguga. Mis lind see kiivitaja õigupoolest on?
Läbirändavate lindude vaatlemiseks on Eesti asukoht väga soodne. Nii kevadise kui sygisese rände ajaks koguneb Eestisse hulgaliselt linnuvaatlejaid maailma eri paigust. Siin võib näha ka selliseid linde, keda mujal ei kohta. Linnuturism on uus ja arenev turismiharu.
Kaks suve on Emajõel turistidele lõbusõite teinud hansa-aegne lodi. Lodjameeste elu ei tähenda ainult suvist seilamist, vaid on ka omaette elustiil. Lodjakojas jätkub tööd aastaringselt - praegu käib kibekiire viikingpaadi ehitus.
Autorid Kristo Kiiker, Kristjan Kaljund, Mirjam Matiisen, saatejuht Vladislav Koržets.

22.04. kl 22.05 ETVs: Tõsielusari Planeet Maa tulevik, 3/3: Kooselu (Planet Earth - the Future, Inglise 10219 (2006)).
Film algab kaadritega kyyrvaaladest. See on looduskaitse edulugu. Kõik teavad hiidpandade, vaalade ja vihmametsade päästmise kampaaniaid, aga kas me oleme kuhugi jõudnud? Tuleb juttu ka mineviku vigadest - näiteks kui 1977. aastal loodi Nairobi rahvuspark, sunniti inimesed sealt lahkuma.
Missugune on usundite roll moraalses ja eetilises suhtumises meie maailma? Kysimusele, kas me ei peaks põhjalikult järele mõtlema, milline on inimese koht looduses, vastab Canterbury peapiiskop.

23.04. kl 11.30 ETVs: Tõsielusari Planeet Maa tulevik, 3/3: Kooselu.

23.04. kl 12.20 ETVs: Tõsielufilm Ilvese lugu (Eesti Telefilm 10201 (1988)).
Rein Marani film meie metsade yhest kaunimast ja salapärasemast loomast. Rein Maranil olid abiks operaator Tõnu Talpsep, kunstnik Ants Säde, helioperaator Enn Säde, helilooja Urmas Sisask jt.

23.04. kl 16.05 Klassikaraadios: Ruutjuur, saade pärimusmuusikast, kordus.

23.04. kl 19.30 Klassikaraadios: Roheline saade. Kliimasoojenemine, 2.
Kui ebamugav on eelmised USA presidendivalimised napilt kaotanud Al Gore`i laineid löönud film «Ebamugav tõde«, mille kohaselt kliimasoojenemine on põhjustatud sysihappegaasi sisalduse tõusust atmosfääris inimtegevuse tagajärjel? Pilt, mille Al Gore välja joonistab, on masendavalt apokalyptiline, mistap vajalik on heitmete kohene ja senisest veel kõrgem (öko)maksustamine. Sedakorda ei jää saates sellest «alarmismist« kivi kivi peale. Briti kohus ei luba juba täna näidata seda filmi inglise koolides ilma selgituseta, et tegu on propagandaga, millel puudub teaduslik alus. Seda kinnitavad mh sõltumatu teadlaskonna poolt koondatud «35 ebamugavat tõde« Al Gore filmis esitatud «faktide« kohta. Selgub, et inimese poolt õhku paisatav CO2 kogus on imeväike võrreldes vulkaanide, teiste elusorganismide ja ookeanide mõjuga. Et ajutise soojenemise-jahenemise põhjustaks näib olevat olnud hoopiski Päike, kusjuures täna kliima enam yldsegi mitte ei soojene, vaid hoopiski kylmeneb.
Stuudios on ettevõtja ja «fyysikahuviline«, Erakonna Eestimaa Rohelised liige Allan Kiik ja sarja autor Peeter Liiv.

23.04. kl 22.25 ETVs: Tõsielufilm Emake Maa, 3/4: Inimkond ja loodus (The Planet, Rootsi 10219 (2006)).
Loodusfilmides näeb harva inimesi, otsekui oleks yles võetud puutumata loodust, kuid see mulje on ekslik. ykski liik ei ole avaldanud maakerale nii suurt mõju ega seda nii palju muutnud kui inimene praegu. Jääliustikud sulavad, miljard inimest kannatab veepuuduse all ja looduskatastroofid on mitu korda sagenenud. Sarjas "Emake Maa" räägitakse maakerast kui systeemist, kus yksikud syndmused on omavahel seotud. Inimkond oskab suurepäraselt systeeme hävitada, kuid ei oska neid enam parandada. Inimeste keskkonnateadlikkus on vähenenud. Asi on läinud nii kaugele, et me ei peagi ennast enam biosfääri osaks. 15 protsenti kõigist taimedest ja loomadest on hävimisohus.

24.04. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

24.04. kl 12.30 Kuku raadios: Keskkonnaajakiri.

24.04. kl 14.00 ETVs: Tõsielufilm Emake Maa, 3/4: Inimkond ja loodus.

24.04. kl 14.50 ETVs: Eesti pankrannik: Pakri saared, Valaste juga (ETV 10206 (1993)).
Eesti pankrannikuid tutvustavas saates räägib Kaarel Orviku. Režissöör Grazina Kreivenaite, toimetaja Ülle Puusep.

25.04. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.

25.04. kl 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

26.04. kl 12.00 TV3: Tasakaal.

26.04. kl 13.05 Klassikaraadios: Ruutjuur, saade pärimusmuusikast.

26.04. kl 17.00 ETVs: Dokumentaalsari Muutuv kliima, 1/2: Kas inimene muudab maakera? (Climate Change, Inglise 10219 (2006)).
Sir David Attenborough räägib, kuidas yleilmne soojenemine mõjutab meie maailma. Miks meie planeet soojeneb? Kas selles on syydi inimesed? Mis juhtub tulevikus ja mida me saame teha? Euroopa ja USA teadlased on yhendanud oma jõud, et uurida minevikku, olevikku ja tulevikku ning otsida põhjuseid, miks maailm on praegu soojem kui tuhande aasta jooksul - kolm kõige soojemat aastat jäävad perioodi pärast 1998. aastat.
1. osas: David Attenborough otsib tõendeid selle kohta, et just inimtegevus põhjustab suuri kliimamuutusi ja seega sõltub maakera tulevik meist endist. Hawaiil on sysiniku tase atmosfääris tõusnud alates 1958. aastast ja tõuseb praegu kiiremini kui iial enne. Jääproovid näitavad, et Maa atmosfääris on praegu rohkem sysinikdioksiidi kui kunagi varem inimkonna ajaloos.

26.04. kl 19.00 ETVs: Tõsielusari Sinine planeet, 6/8: Korallimered (Blue Planet - A Natural History of the Oceans, Inglise 10214 (2001)).
Soojades ja selgetes troopilistes vetes, mida valgustab ere päike, asuvad korallrahud - merede vihmametsad. Korallrahud pulbitsevad elust. Need on oaasid keset ookeanikõrbeid. Tihe asustus sunnib kõiki võitlema oma koha eest päikese all. Kuid ka korallid ise on pidevas muutumises.

27.04. kl 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.

27.04. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Peruu. Amazonase vihmametsas.
Kordus kl 23.05.

27.04. kl 14.05 Klassikaraadios: Roheline saade. Kliimasoojenemine, 2, kordus.

27.04. kl 16.50 Klassikaraadios: Looduskalender.

27.04. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Brasiilia tantsumuusikat Nelson da Rabeca esituses.
Tutvustab Leanne Barbo.