Tänane karjalaskepäev ehk jyripäev on põlisrahva jaoks tähtis nii ajalooliselt kui ka usuliselt. Karjalaskepäev on pyha, mis seostub lisaks karjale otseselt metsa, maa ja piksega. Samas möödub täna 665 aastat Harju sõja ehk Jyriöö ylestõusu algusest, millega maarahvas tegi viimase suure katse kaitsta oma osalist riiklikku iseseivust Harju- ja Virumaal.
Esivanemate mälestamiseks ja Harju sõja syndmuste meenutamiseks korraldavad Härjapea koda ja EVT Põlisrahvaste Sihtasutus täna Harjumaal Kose vallas Kanavere lahingu mälestuskivi juures kogunemise, mis jätkub hiljem Kõue vallas Rõõsa mäel, kus syydatakse lõke.
Karjalaskepäeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Kogemata vigastatud oksa on seepärast pyytud punase lõngaga kokku siduda. Karja kihelkonnas on öeldud: "Jyripäval ei tehtud ka kuskil pool tööd, tema oli pyha metsajumalale."
Loomi karjatati muiste ikka metsas. Metsas olid aga karud ja hundid, kes hinnalisi loomi ohustasid. Enne karjalaskepäeva on metsaloomadel vabadus kariloomi murda. Isegi karjaaeda pole enne karjalaskepäeva hea teha, sest siis ei pakuks see metsloomade eest mingit kaitset. Karjalaskepäevast kasupäevani hoiab aga metsajumal murdjad loomad karjast eemal. Vähemalt senikaua, kui metsajumalaga ollakse heas läbisaamises.
Kuni karjalaskepäevani pole maa veel hinganud. Selles on talvine viha, myrk, mis ohustab maale istujat, sellel magajat või paljajalu käijat. Kuigi ka esimene pikne lahutab maa viha, on karjalaskepäev siiski kindel tähtpäev, peale mida võib maale istuda.
Karjalaskepäeval maad ei harita, maa puhkab, maa hingab.
Karjalaskepäeval peetakse pyha ka pikse pärast. Seal kus on kolinat ja myra, hakkab pikne hiljem sisse lööma või rikub rahe saagi. Tarvastus on öeldud isegi, et "juripääval ei tohe oherdega auku laske, sõs om vanamb vihane." (vanamb - kõu).
Esimene karjapäev on loomade suvise saatuse ja heaolu jaoks määrava mõjuga. Seepärast on sel päeval tehtud palju igasugu nõidust ja taigasid, mis peaks loomi kaitsma ja andma neile paremat edenemist. Loomad aga annavad inimestele toidust ja mõjutavad seega omakorda inimeste tervist ja head käekäiku. Näiteks on pandud karja väljaajamisel laudaukse alla kirves vm raudese ja on loomi suitsutatud. Samal põhjusel on ka ennustatud. Milline loom astub karjateele pandud muna katki, saab peatselt hukka. Selline loom on siis mõttekas varakult ära hukata.
Karjalaskepäevast alates võib hakata lõket tegema. Vähemalt kohati on sel päeval peetud suuri kyla või isegi mitme kyla yhiseid tulesid. Karjalaskepäeva lõkkesuitsul on tervistav ja kaitsev võim nii inimestele kui loomadele. Suitsutatud on ka põlde ja marjapuid.
Karjalaskepäeval ei tohiks kodust midagi välja viia, ei laenata ega laenu tagasi anda. Muidu antakse või viiakse kodu õnn ära.
Iisaku ja Jõhvi kihelkonnas on abielunaised sel päeval kogunenud kas kusagile mäele või kõrtsi. Kogunemist on nimetatud lypsikute turbutamiseks. Sääl siis on tehtud nõidust lehmadele parema piimaanni saamiseks. Samuti võeti abielunaiste hulka vastu eelmisel aastal tanu alla saanud noorikud.
Karjalaskepäeva saab pidada tänapäevalgi. Igayks võib jälgida, et ei tee sel päeval kasvavale puule liiga. Oleks kena kui yleyldine raierahugi algaks hiljemalt karjalaskepäevast. Samuti võime hoiduda töödest-tegemistest, mis põhjustavad kolinat või myrinat. Kui võtame kätte ja vähemalt yhel päeval aastas arvestame esivanemate kombel pikse, uku ehk vanembaga, teeb see meid hingelt vaid rikkamaks.
Kõik huvilised on oodatud ka täna Harjumaal Kose vallas Kanaveres toimuvale mälestussyndmusele. Tallinnast viib huvilised Kanaverre ja Rõõsale buss, mis võtab inimesi peale Sikupilli keskuse parklas kell 17.15-17.30. Sama buss toob rahva Rõõsalt Tallinnasse tagasi umbes kell 20.30.
Karjalaskepäeva tulede syytamiseks oli kohane aeg eile, kuid seda võib teha veel tänagi õhtul. Tuli soojendab meid samamoodi kui esivanemaid ning lõkkesuits annab tervist. Meenutagu iga syttinud lõke ja tõrvik meile vallutajatega peetud sõdades syytult langenud esivanemaid ja nende muistses vabadussõjas antud vannet: Kuni on kasvõi yks põlvepikkune poisike, ei võta me vastu ristiusku!
Vaata lisaks:
Jyriöö ylestõusu mälestamise kombe algatasid kolmveerand sajandi eest taarausulised.
Kurbmäng esivanemate mälestusega
Pilt: Kanavere lahingu mälestuskivi Kose kihelkonnas Kanavere kylas, Maavalla koda
Maavalla koda