Lapsvolinik Maria Kaisa Aula loodab, et saami lapsed ja noored saavad enam mõjutada otsuseid, mis puudutavad saami keelt, kooliskäimist ja kultuuri, vahendas Fenno-Ugria.
Ta teeb ettepaneku, et saami parlament looks noorte nõukogu, kus noored saavad esitada oma arvamusi omavalitsuse hallata olevate asjade kohta.
- Saami lapsed ja noored hindavad oma keelt ja elma ning on hästi seotud oma kodukandiga. On tähtis kindlustada nende hääl ka otsuste vastuvõtmise mõjutajana, tõdes Maria Kaisa Aula Inaris esmaspäeval peetud seminaril.
Seminaril avalikustati noorte nõukogu toimetuse uuring saami laste ja noorte õigustest kinnipidamise kohta Soome saamide asualadel. Uuring on osa Põhjamaade uuringust, mille eesmärgiks on leida võimalusi saamide arvamuste kuuldavaks tegemiseks YRO laste õiguste edendamise lepingut silmas pidades.
Leping tähtsustab põlisrahvaste laste õigust oma keelele ja elmale.
Selgituse järgi suurem osa noortest peab saamlaseks olemist väga meeldivaks.
- Saamlaseks olemine on kui kingitus, kirjeldas yks 13-aastane oma tausta.
Siiski on saami noored rahulolematud harrastusvõimaluste vähesuse yle: kogunemiskohti ja harrastuspaiku peaks olema ka tervisekeskustest väljaspool. Vanematelt soovivad saami noored tugevamat kohalolu ja vestlusi.
Noored ja nende õpetajad peavad märkimisväärseks probleemiks õpetajate puudust ning ka õppematerjalide vähesust. Saamide lastele ei õpetata oma rahva ajalugu.
Saami noored hindavad kõrgelt oma kodupaika ja sugulasi. Suur osa neist ei soovi elada Rovaniemist lõunapool.
Uuringus osales yle 80 13-18-aastast keskkooli ja põhikooli õpilast Utsjoelt, Inarist, Enontekiölt ja Sodankylä Vuotsost.