Kohalikud elanikud, Kuremäel käivad palverändurid ja kloostri asukad on mures, sest suvel langeb Kuremäe hiiemäe kõrval asuva pyha hiieallika veetase märgatavalt. Keegi ei oska täpselt öelda, mis allikaga toimub. Umbes kord poolaastas Kuremäelt vett toomas käiv Rita pole siiski kuulnudki, et allikas kuivab suvisel ajal kokku, kirjutas Põhjarannik.

Kuremäe hiiemäele ehitatud vene kloostris elutsev nunn Filareta ytles Põhjaranniku ajakirjanikule, et varem juhtus ainult väga põuasel aastal, et suvel allikas vett vähemaks jäi. Kuid nyyd on juba 15 aastat igal suvel allikas vett tunduvalt vähem ning see teeb kloostrile muret.

Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Leonid Savitski tõrjus oletused, et allikavee vähenemist võiks otseselt põhjustada mõne kilomeetri kaugusel asuv Estonia põlevkivikaevandus. Samas pidas ta võimalikuks, et lõhkamistel on tekkinud ulatuslik pragu, mis kuivatab ka Kuremäe allikat. Eesti Põlevkivi avalike suhete juht Raivo Lott välistas sellegi võimaluse.

Kuremäe Hiiemägi on vadja maarahva tähtsaim pyhapaik, mida kasutati 19. sajandi teise pooleni. Maarahva venestamisyrituse käigus hõivasid vene võimud pyhapaiga vägivaldselt kloostriehitistega. Vene ideoloogiakeskus tegutseb Kuremäe hiiemäel tänini ja rikub kõiki mõeldavaid häid tavasid, mis pyhapaigas peaksid kehtima: kloostriasukad on ehitanud sinna hooneid, raiuvad puid, niidavad, rahuldavad oma loomulikke vajadusi jne.

Kahjuks pole Kuremäe erand, vaid pigem reegel. Paljude sajandite jooksul ja kaasajani välja on võõrusulised või võõra kultuuri kandjad hävitanud ja kahjustanud põlisrahva pyhapaiku. Koos looduslike pyhapaikadega hävib jäädavalt põlisrahva iidne ja haruldane elma- ja loonapärand.