28.04. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Eestimaal elavast yheksast rähniliigist elab roherähn ainult Saaremaal, mujal Eestis pole teda nähtud. Roherähni elupaigaks on vanad pehkinud puutyved puiskarjamaadel ja metsatukkades. Talle ei meeldi suur-kirjurähni kombel inimestele end näidata. Kristo Kiikeril õnnestus siiski roherähni viivuks tabada.
Juba aastaid on olnud vett yle ajav Tuhala nõiakaev inimestele suurepärane ja pisut salapärane looduspilt, millest on ikka vaimustunult oma sõpradele räägitud. Sven Paulus tahab teada, kas on oht, et Tuhala nõiakaev võib kuivaks jääda, kui lähikonnas hakatakse kaevandama ja sellega rikutakse veerežiimi?
Kuidas ilmastiku soojenemine on mõjutanud Aafrika loodust? Milliseid muutusi toob ilmastiku soojenemine kaasa meie oma koduses looduses? Mirjam Matiisen kysib seda klimatoloog Andres Tarandilt.

29.04. kl 01.25 ETVs: Tõsielufilm Kliimamuutus (Climat en crise - Scenario 2100, Prantsuse 10219 (2006)).

29.04. kl 13.10 ETVs: Tõsielufilm Kliimamuutus (Climat en crise - Scenario 2100, Prantsuse 10219 (2006)).
Film on eetris ETV keskkonnakuu raames. Meie planeedi kliima on väga keerulise tasakaalu tulemus, kuid inimtegevuse tõttu õhku paiskunud gaasid ja metsade hävitamine rikuvad seda tasakaalu. Syvenev veepuudus või vastupidi, liigne sademete hulk annab hoobi põllumajandusele ja muudab paljud piirkonnad kõrbeks, teisal jälle kannatab elanikkond sagedaste yleujutuste all.
Yheks hoiatavaks märgiks on äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu näiteks sagenevad tormid ja kuumalained parasvöötme piirkonnas, mis on toonud kaasa tuhandete inimeste hukkumise kuumarabanduse või veekaotuse tagajärjel. Väga silmatorkav ja paljuräägitud on mandrijää sulamine poolustel, mis mõjutab nii kohalikku elutervikut, kui ähvardab ka kogu planeeti ookeani- ja merede pinna kerkimise teel.
Kas ilmastik võib iseenesest paika minna? Kuidas muutuvad temperatuurid eri maailma paigus? Milliste muredega peab inimkond lähikymnenditel vastastikku seisma? Nendele kysimustele võib anda vastuse Jaapanis väljatöötatud yliarvuti, mis ei anna täpseid ilmaennustusi, ega yksikuid temperatuurinäite, vaid yldisi suundumusi, lähtudes sysinikdioksiidi õhku paiskamise kogustest ja kiirusest ning pikaajaliste ilmavaatluste näitajatest.
Film toob näitena uusi nähtusi, mis annavad tunnistust tugevatest ja kiirenevatest ilmastikumuutustest juba käesoleval ajal.

29.04. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

29.04. kl 18.15 ETVs: Osoon (venekeelse tõlkekirjaga, kordus).
Luiged on kahtlemata yhed ilusamad linnud, kes kevadist linnurännet ilmestavad ja arvatakse, et neid tuntakse. Tegelikult pesitseb meil kolme liiki luiki: laululuiged, kyhmnokk-luiged ja väikeluiged. Kuidas neil vahet teha? Saksofonist Villu Veski muusika on kõlanud maailma eri paigus Argentiinast Fääri saarteni. Mees ise elab Muhumaal ja on selle paiga loodusega lapsest saati kokku kasvanud. Villu arvates on loodus parim paik muusika tegemiseks ja kuulamiseks. Kyllap sellepärast valiti ka muusikafestivali "Juu Jääb" toimumiskohaks põlispuudega Muhumaa vana talu õu. Autorid Kristo Kiiker ja Kadri Hinrikus, saatejuht Vladislav Koržets.

29.04. kl 22.05 ETVs: Tõsielufilm Ebamugav tõde (An Inconvenient Truth, USA 10219 (2006)).
Režissöör Davis Guggenheim seob yleilmse soojenemise teadusliku ylevaate Al Gore'i eluaegse pyhendumisega ylemaailmse ilmastikumuutuse mõjude kõrvaldamisele. Kauaaegne keskkonnakaitsja Gore esitab hulga köitvaid tõsiasju ja põnevat teavet. Aimefilm "Ebamugav tõde" on yleskutse meile kõigile, et kaitseksime oma yhist kodu - Maad. "On ilmselge, et seisame silmitsi syveneva yleilmse ilmastikuhädaga, mis nõuab meilt julget, kiiret ja tarka tegutsemist," ytles Gore. Film võitis 2007. aastal parima tõsielufilmi Oscari.

30.04. kl 11.30 ETVs: Tõsielufilm Ebamugav tõde.

30.04. kl 16.05 Klassikaraadios: Ruutjuur, saade pärimusmuusikast, kordus.

30.04. kl 22.30 ETVs: Tõsielufilm Emake Maa, 4/4: Valikud ja tagajärjed (The Planet, Rootsi 10219 (2006)).
Loonafilmides näeb harva inimesi, otsekui oleks yles võetud puutumata loonda, kuid see mulje on ekslik. Ykski liik ei ole avaldanud maakerale nii suurt mõju ega seda nii palju muutnud kui inimene praegu. Jääliustikud sulavad, miljard inimest kannatab veepuuduse all ja loonaõnnetused on mitu korda sagenenud.
Sarjas "Emake Maa" räägitakse maakerast kui toimivast tervikust, kus yksikud syndmused on omavahel seotud. Mis on põhjus ja mis on tagajärg? Mida me saame teha? See on kõige tähtsam otsus inimkonna ajaloos, kuid ometi tundub, et me ei tea, mida me teeme. Kyoto leppe taolistest poliitilistest otsustest yksi ei piisa.
Meil on umbes 50 aastat aega oma eluviisi muuta. Tegutseda tuleb enne, kui mured käes, muidu võib olla liiga hilja.

01.05. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.
Kordus kl 20.30.

01.05. kl 12.30 Kuku raadios: Loodusajakiri.

01.05. kl 14.10 ETVs: Tõsielufilm Emake Maa, 4/4: Valikud ja tagajärjed.

02.05. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.

02.05. kl 21.05 Vikerraadios: Pärimuster.

03.05. kl 12.00 TV3: Tasakaal.

03.05. kl 13.05 Ruutjuur, saade pärimusmuusikast.

03.05. kl 16.30 ETVs: Kodumets.
Alustame saadet huvitavate ja natukene ka salapäraste loodusvaatlustega Mihkel Maala kodumetsas Viljandimaal. Räägime sellest, kuidas mets noori inimesi kujundab ja missuguseid elutarkusi neile eluteele kaasa annab.
Kunagi Eesti peametsapataloogina töötanud Kalle Karoles meenutab oma lapsepõlve ja räägib kõikvõimalikest ohtudest, mis aegade jooksul Eestimaa metsi on ähvardanud.
Jätkame saadet Kihnu saarel. Eestimaal leidub veel vaid yksikuid inimesi, kes kogu oma elu on elanud samas rytmis loonaga. Yks neist on kihnlane Virve Köster. Järsumäe Virvena tuntud laulumemm tähistas tänavu sydakuus Pärnu kontserdimajas oma 80. synnipäeva. Saates kirjeldab ta kihnlasele omasel värvikal moel muutusi kodusaare maade ja metsade omanike seas, mille yle ta just kõige suuremat rõõmu ei tunne.
Valgamaal tegutsev ja suurte kodumetsade omanikuna tuntud Andres Olesk ja Maaylikooli õppejõud Eino Laas meenutavad, mis oli see, mis neid kogu eluks metsaga sidus.
Lõpetame saate kysimusega, millele palume vastata televaatajatel. Eriti lihtne peaks õige vastuse leidmine olema neile, kes sageli Hiiumaal ringi liiguvad.

03.05. kl 17.00 ETVs: AegRuum Muutuv ilmastik, 2/2: Kas me suudame maakera päästa? (Climate Change, Inglise 10219 (2006)).
Sir David Attenborough räägib, kuidas yleilmne soojenemine mõjutab meie maailma. Miks meie planeet soojeneb? Kas selles on syydi inimesed? Mis juhtub tulevikus ja mida me saame teha? Euroopa ja USA teadlased on yhendanud oma jõud, et uurida minevikku, olevikku ja tulevikku ning otsida põhjuseid, miks maailm on praegu soojem kui tuhande aasta jooksul - kolm kõige soojemat aastat jäävad perioodi pärast 1998. aastat.
2. osas: Looduses on alati esinenud kõikumisi ja tsykleid. Kõiki kummalisi ilmastikunähtusi ei saa kirjutada yleilmse soojenemise arvele. Kuid Sir David uurib ilmastikumudeleid, mis näitavad, missugust osa etendab yleilmne soojenemine maakera ilmastikusysteemi tasakaalust väla viimisel, viies põudade, kuumalainete, yleujutuste ja tugevate pakasteni. Heidame pilgu ka tulevikku. Milliseid tagajärgi toob see kaasa meie lastele ja lastelastele ning kuidas me saame seda peatada?

03.05. kl 19.30 ETVs: Tõsielufilm Inimese ja looduse tasakaal (Eesti 10219 (2006)).
Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala juhtkonna valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Siin alustati 2003. aastal Euroopa Liidu Life-Nature programmi raames ohustatud liikide elupaikade taastamise projektiga, mille eesmärgiks on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis on tähelepanu all selle projekti raames tehtav keskkonnakaitseline koostöö kohaliku elanikkonnaga eelkõige Vormsi saarel, Noarootsi poolsaarel ja Osmussaarel. Yks projekt ei saa lahendada kõiki probleeme, kuid saab suuresti kaasa aidata loodusväärtuste säilitamisele, mis ongi tema esmane eesmärk.

04.05. kl 10.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.

04.05. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat: Saabumine Namiibiasse.
Kordus kl 23.05.

04.05. kl 16.30 Klassikaraadios: Looduskalender.

04.05. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum.