Ilmus rahvusvahelise teadusajakirja "Folklore. Electronic Journal of Folklore" 38. number.
Selles numbris avaldatud uurimustest käsitlevad mitmed surmaelma erinevaid tahke Aafrikas ja Põhja-Euroopas. Mitmed käsitletud teemadest on huvipakkuvad mitte yksnes pärimusteaduse, vaid laiemalt tänapäeva elu ja tavade mõtestamise, yhiskondliku kohanemise selgitamise ning pärimuse ja mäletamise tõlgendamise seisukohalt, teatas Eesti Kirjandusmuuseum.
Tänapäeva linnaelmas laiemalt levinud kombest tähistada ootamatult surmasaanu hukkumispaik kyynalde või mälestustahvliga kõneleb tuntud rootsi etnoloog Anders Gustavsson. Kuidas on muutnud merel hukkunute ja liiklusavariis elu jätnute mälestamine ja mille poolest see sarnaneb omaelma mudelitega, soovitamegi lugeda fotodega ilmestatud artiklist. Autor toob esile, et ajakirjanduse suurenenud huvi mõjul õnnetute syndmuste vastu on muutunud suhtumine surmajuhtumisse ja sellega seotud rituaalide mudel - ootamatut surma tähistatakse avalikult, sh ka avalikku ruumi jäävate pysimärkidega hukkunule lähedase yhiskondliku ryhma poolt.
Huvitavaid kõrvutusi pakuvad Keenia uurija Ezekiel Alembi matusekommete ning soomlase Kaarina Koski Wittgensteini ja Lakoffi mudeleid kasutav uurimus kunagi väga tuntud mõistest "kalmuvägi".
Mati Taltsi pikem käsitlus tutvustab Eesti yhte iseäralikumat prohvetit-pyhameest paljasjalgset Tõnissoni ning budismialaste teadmiste levikut siinses elmas. Hiljuti surnud malta folklorist Gorg Mifsud Chircop uurib kavalpea-motiivi variante, Tarmo Kulmar inkade kirja võimuvahendi kyljest.
Lisaks ylevaade olulisematest teaduskonverentsidest, kaitstud väitekirjadest ja uuematest erialaraamatuid.