Rakvere Galeriis avatud näitus rahvusliku rõiva konkursi “eesti-oma-kuub” töödest pakub kandmiseks valiku sõbasid, sekka vammuseid, kuubi ja fliise, kirjutas Virumaa Teatajas Inna Grünfeldt.
Iga näitusekylastaja saab valida kolm lemmikut kymne eesti oma kuue hulgast, mis käsitlevad rahvuslikkust põhiliselt koduselt traditsioonilisel moel, väiksemate või suuremate nupukate leidudega.
“Kuna teema oli raske, ei saanud loota, et kuubesid tuleks sama palju kui märsse möödunud aastal, kui galerii oli neid pilgeni täis. Mul on hea meel, et need kymme kuube on väga uhkelt tehtud – inimesed on näinud kõvasti vaeva, kasutanud töömahukaid tehnikaid,” ytles Virumaa Kunsti- ja Käsitöö Seltsi esimees Kersti Loite.
Sõba võidukäik
Loite sõnul on kummaline, et Virumaa tikandit pole seekord kasutatud, kuuekaunistusi on hoopis nii Kihnust, Setust kui ka Haapsalust.
Kõige julgema koosluse pakub “Kahe rahva oma kuub”, mis mängib eesti kuue ja jaapani kimono yhisjoontel, siidi ja seelikumustri kooskõlal. Sallkuub on andnud uue elu kahele Haapsalu sallile, mis, nagu ytleb kaaskiri, olid aukude kõrvalt terved.
Terviklahendusega esinev Pipilota esitab komplekti sõbast, vaipseelikust ja kotist, lambamustal põhjal rahvuslik tikand. Sõbade juures on lisaks tikandile kasutatud “vedrustust” ning Triskeles kombineeritud maagilisi motiive.
Sõbade taasavastamine ja võidukäik on Kersti Loite arvates seotud rohkete vabaõhuyritustega, kus selline soe ja mõnus riideese on igati praktiline ymber tõmmata. “Sõba võib julgesti kanda nii rahvarõivaste, pidurõivaste kui ka teksade peal, see on universaalsem kui kuub,” sõnas Loite.
Tikitud mulgikuueainelisest lapivammusest, milles koha leidnud vanad riideesemed ja “hoogne nõelumine” vanaema kodukandi Paistu tikandist, õhkub vaatajani sydame- ja lihtsalt soojust.
Sangaste seelikukangast Setu pitsiga jakk tõmbab triipudega, tumedal kuubjakil säravad pilkupyydvad lilled, kahe fliisi mustrid viitaksid justkui sugulasrahvastele.
“Kuigi oli yks teema, olid inimesed sellele erinevalt lähenenud,” oli Loite omakuueloominguga rahul.
Käsitööseltsi esimeest rõõmustasid eriti näitusekylastajate pärimised, kus saab neid tehnikaid õppida, ja väited, et näitus andis inspiratsiooni ise midagi sellist teha.
Tikitud emakeel
“See on nagu emakeel, mis on väljendatud niidi ja nõela abil. Omatehtud asjale paneme hinge sisse. Sel on hoopis teine väärtus, see on hingele nii kallis, et võime seda kanda kas või kakskymmend aastat,” ytles Loite igimoodsa rahvusliku rõiva kohta.
Kolm etnograafilist koopiat Eesti Rahva Muuseumi kogudest näitavad võrdluseks vastsele kuueloomingule ajaloolist Tõstamaa, Rapla ja Kolga-Jaani kuube.