Eesti rahvuslik FSC standard hoiab loonat ja põlisrahvast ning toetab metsaomanikku.

25 mahlakuud võttis MTÜ Eesti FSC Töögrupp oma yldkoosolekul vastu Eesti FSC standardi, mis on vabatahtlik kokkulepe metsandusega seotud huvigruppide vahel selle kohta, kuidas Eesti metsi majanduslikult tasuvalt, yhiskondlikult õiglaselt ja keskkonnahoidlikult majandada.

Aastatepikkuse töö tulemusena valminud Eesti FSC standardi aluseks on Metsahoolekogu (FSC - Forest Stewardship Council) rahvusvaheline standard.

Metsahoolekogu standardi järgimine lubab tootjal myya metsa ja metsasaadusi ligikaudu 10 % kallimalt tavalisest turuhinnast. Vastutasuks peab ta metsa kasvatamisel ja tootmisel järgima ka selliseid keskkonnakaitselisi ja yhiskondlikke huve, mida seadused otseselt ei nõua.

Näiteks sätestab standard Eesti põlisrahvaste majanduslikud, kultuurilised ja usulised huvid metsades. Standardit järgiv metsa majandaja ei kahjusta põlisrahvaste kultuuripärandit ega looduslikke pyhapaiku.

Eestis põlisrahva kihelkondlikud jm ryhmad on koondunud põlisrahvaste liikumisse, mida teenindab EVT Põlisrahvaste Sihtasutus. Põlisrahvaste tuntumad esindajad on setod ja haanid.

25 mahlakuud valiti ka MTÜ Eesti FSC Töögrupi uus juhatus, kuhu kuuluvad Kaupo Kohv Eestimaa Looduse Fondist, Ahto Kaasik Maavalla kojast ja Hando Hain NEPCon OÜst.

MTÜ Eesti FSC Töögruppi kuuluvad Eesti Roheline liikumine, Eestimaa Looduse Fond, OÜ Baltic Connexions, OÜ Metsaekspert, OÜ NEPCon, AS Sirje, Eesti Metsatööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, MTÜ Võro Selts VKKF ja Maavalla koda.

Pilt: Vihula hiis, Auli Kytt

Maavalla koda