[text]
Täna on

t_DSC_0007Vaike.gifTäna, neljapäeval, 15 lehekuud arutas Riigikohus Tartus avalikul istungil Palukyla hiiemäe kysimust. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2007. a otsuse suhtes olid kassatsioonkaebuse esitanud nii hiiemäe nõlval puhkekeskust arendada sooviv Kehtna Vallavolikogu kui ka hiit kaitsvad kohalikud elanikud.

Hagejad kordasid oma varem esitatud seisukohti. Kehtna vallavanem Kalle Toomet rõhutas, et spordi- ja puhkekeskuse rajamise on heaks kiitnud Rapla Maavalitsus, Rapla keskkonnateenitus ja Muinsuskaitseamet. Alates 2003. a hiiemäel toimunud ulatuslikke raie- ja haljastustöid on rahastanud Kultuuriministeerium.

Hiie lähedal elavad ja seda kaitsvad Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp tõid esile, et keskuse rajamisega kaasnevad ehitustööd muudavad loodusliku pyhapaiga kunstmäeks ning kümnete ehitiste ja rajatiste all hävivad esmatähtsad Natura elukohad ja väärtuslik maastik. Keskuse avamisega kaasnev inimestetulv muudab aga hiiemäe kasutamise pyhapaigana võimatuks.

Kuigi puhkekeskuse detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise aruandes on leitud, et keskuse ehitamine kahjustab kodanike usuvabadust, pole planeeringu kehtestamisel sellele tähelepanu pööratud.

Arheoloogiamälestiste vaneminspektor Ants Kraut kinnitas, et Muinsuskaitseamet toetab puhkekeskuse ehitamist, kuna see parandab hiiemäe seisukorda. Samas yletas ta oma ametivolitusi ja esitas ka looduskaitsealaseid seisukohti. Nimelt ohustavat hiie maausuline hooldamine selle liigirikkust.

Rapla keskkonnateenistuse juhataja Hetti Kask, kes on seni kaitseala täisehitamisele ja seal massiturismi arendamisele rohelist tuld näidanud, toonitas, et keskus muudab mäe inimestele turvalisemaks ja vähendab tuleohtu.

Rapla Maavalitsust esindanud jurist Liina Valler kinnitas, et maavanem nõustub täielikult Kehtna Vallavolikogu seisukohtadega ja ei ole nõus hiie kaitsjatega. Maavanem leidvat, et sportimise avalik huvi yletab hiiemäel kõik muud huvid.

Kehtna vald soovib hiiemäe nõlvale ja kõrvale rajada mäetõstukid, teenindusmaja, tehnikamaja, puurkaevu, veetorustikud kunstlume jaoks, motelli, 12 kämpingumaja, parklad, jalgpalliväljaku, korvpalliväljaku, võrkpalliväljaku ja kaks tenniseväljakut. Samuti sportlaste ruumid, sauna, kohtunike maja, telkimisplatsi, autokaravanide parkla ja teenindusmaja, köök-WC-pesuruumide hoone, telkijate varikatuse, tulekustutusveevõtu kaevu, varjualuse ning kopli ja lasipuud. Kogu planeeringuala pindalaks on ligikaudu 16 ha.

Suusatõstukite teede ehituse käigus kaevandataks hiiemäelt 800 m3 ja veetaks juurde 1100 m3 pinnast.

Palukyla hiiemägi on Maavalla yks suurejoonelisemaid ja vägevamaid ajaloolisi pyhapaiku, mis on maausust ja pärandkultuurist hoolivate inimeste erilise tähelepanu all. Maavalla koda ja tuhanded kodanikud on kavandatud keskuse hukka mõistnud. Hiie tähtsust ja väätust on kinnitanud Eesti juhtivad pärimuseuurijad. Folkloristide ja arheoloogide eksperthinnangud välistavad kavandatud keskuse ehitamise.

Kohtuistungit juhtis halduskolleegiumi esimees kohtunik Tõnu Anton, kohtu koosseisu kuulusid samuti kohtunikud Harri Salmann ja Indrek Koolmeister.

Riigikohus teeb oma otsuse teatavaks 19.06. kl 16.00.

Palukyla hiiemäe leht


Maavalla koda