Mõne nädala pärast algavad yle Eesti igasuvised arheoloogilised väljakaevamised. Uuritakse keskaegseid asulakohti ja yritatakse selgitada muistse inimese suhet loodusega, kirjutas Postimehes Madis Filippov.
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Aivar Kriiska jätkab suvel kiviaja uurimist Narva lähistel Riigikylas. «Otsime materjali, mis kõneleks 4000–5000 aastat eKr elanud muistsest inimesest,» rääkis Kriiska.
Lisaks tavapärastele leidudele, näiteks narva kultuuri aegadest pärit keraamikakillud, loodavad arheoloogid parema pildi saada ka muinasaja inimese eluolust. «Rõhk on muistse inimese ja looduse vahekorra selgitamisel,» ytles
Kriiska. Tema sõnul on see terviklik töö, mis hõlmab muu hulgas geoloogilisi uuringuid ja geodeetilisi mõõdistamisi, mille käigus ala kaardistatakse.
«Meie eesmärk on jõuda arusaamiseni, milline oli looduskeskkond ja kuidas nägi välja kogu uuritav piirkond,» rääkis Kriiska. Sygisel kavatseb Kriiska koos Vene kolleegidega välja kaevata narva kultuuri pärandeid ka teisel pool Narva jõge, kus otsitakse uusi muistiseid. Kriiska sõnul on koostöö idanaabritega väga hea ja asjalik.
Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse sel suvel kõikjal Eestis. Eesti Ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel jätkab juuni lõpus arheoloogilisi väljakaevamisi Oru vallas Uugla kyla lähistel. Mandel uurib 11.–12. sajandist pärit kivikalmet. Eelmisel aastal jõuti kalme välja puhastada, kuid rohkem leide tõotab välja tulla kivide alt.
«Seda hakkame tänavu uurima, oodata on põnevaid leide,» ytles Mandel.
Eelmisel aastal leiti matmispaigalt mõned ripatsid, keraamikat, pronksehete katkendeid ja sõlgi, kuid muistsed kalmed võivad peita endas mida iganes.
Mandel tõi näiteks 1977. aastal samast kandist leitud mõõga ja mitu odaotsa. Arheoloogi sõnul leidis ta 1981. aastal ka naise haua, kuhu oli pandud kaal ja kaaluvihid. «Jäi mulje, et tegemist oli naiskaupmehega, mis on kyllaltki yllatuslik» rääkis Mandel.
Uugla on arheoloogidele põnev koht. Hiljuti leiti sealt 11.–13. sajandist pärit rauasulatuskeskus, mida hakkab uurima Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Jüri Peets.
Peetsi sõnul on see kymne hektari suurune ala kõige suurem muistne rauasulatuskoht Läänemaal. «Raud oli kallis. Selle väärtusest annab aimu võrdlus, et kirves ja tööhobune maksid 15.–16. sajandil yhepalju,» rääkis Peets.
Arheoloogilisi väljakaevamisi alustatakse Tartumaal Rannus, kus arheoloog Andres Tvauri uurib muistseid tõrvaauke. Põlvamaal Tilleorus hakkab arheoloog Heiki Valk uurima kunagise Kantsimäe linnuse saamislugu.