Eile, 21.05. kõneles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik Saare Maavalitsuse kutsel Kuressaares omavalitsuste planeeringupäeval looduslikest pyhapaikadest. Ametnikud said ylevaate erinevatest pyhapaikadest ja nende väärtustest, samuti pärimuspaikade hoidmise seaduslikest ja inimlikest kysimustest.

Nagu mujal Eestis, nii Saare maakonnaski on praegu riikliku kaitse all vaid väike osa teadaolevatest ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest. Nendegi kaitse hõlmab vaid osasid kultuuri- ja loonaväärtusi ja sageli ka yksnes osakese pyhapaiga maa-alast. Näiteks nii loodus- kui muinsuskaitse all olev Valjala kihelkonna Väkra hiiekivi moodustab ajaloolisest hiiest vaid väikse osa.

Kultuuriministeeriumis kinnitati hiljuti ajalooliste looduslike pyhapaikade arengukava, mille raames need paigad kaardistatakse, kirjeldaakse, võetakse kaitse alla, korraldatakse teavitustööd ja maaomanike koolitusi. Kuna aga valitsus on seni leidnud arengukavale vaid kymnendiku vajalikust rahast, ähvardab suuremat osa meie rahva põlistest pyhapaikadest jätkuvalt kadu. Kohalikud omavalitsused, õpetajad ja kodu-uurijadte saavad aga päästa nii mõnegi iidse ja hindamatu paiga.

Samuti vajab veel täiendavat selgitamist pyhapaikade kohane hoidmine. Igasugused raie- ja haljastustööd peaksid olema hiies reeglina välistatud. Näiteks aasta alguses murdus Muhus Võlla hiietamme lagedale raiutud tyvi. Kõiguste hiies asuva Pireta kivi juurest aga koristati koos prahiga ära sadade inimeste anni- ja soovipaelad. Selgitustöö peaks käima ka koolides ja giidide kursustel - pyhasse paika sobib anniks siduda vaid looduslikust ainest paelu ja lõnga, mis ei hakka puud pitsitama ja hävib aastate jooksul ise.

Teabepäeval selgus yllatuslikult, et juba eelmisel sygisel Siseministeeriumist maakondadesse ja valdadesse saadetud looduslike pyhapaikade raamatud pole ikka veel valdadesse jõudnud. Kiirel järeleuurimisel selgus, et kohaliku arengu ja ruumilise planeerimisega tegelevatele ametnikele hädavajalikud raamatud seisavad kohalikus omavalitsusliidus.

Pilt: Võlla hiietamme kuivanud tyve varjanud puudest vanimad olid juba 40 aastased. Nyyd peab taas ootama, kuni tillukestest vahtratest, saartest, toomingatest ja kadakatest sirguvad uued hiiepuud.

Maavalla koda