ERMi direktor Krista Aru ja minister Juhan Parts arutasid võimalust märgistada maanteedel kihelkonnapiirid. Seejuures oli jutuks 1920. aastatel kehtinud 115 kihelkonna jaotus, mille hulgas oli ka mitmeid hiljuti moodustatuid. Kihelkond on Maavalla ajalooline haldusyksus, mis piiritles muistseid hõimu-, võimu-, elma-, majandus- ja kaitsesidemeid. Kristlilud okupatsioonivõimud jätsid kihelkonnad kasutusele ja moodustasid 13. - 18. sajandil mitukymmend uut kihelkonda, arvestades seejuures valdavalt juba toimivaid elma- ja majanduspiirkondi. 19. ja 20. saj moodustatud kihelkondadel aga puudub sygavam side põliselmaga.
Hoolimata kokkuhoiuajast on Eesti Rahva Muuseumil soov viia ellu president Lennart Meri kunagine idee märgistada ära eestiaegsete kihelkondade piirid. Algatust pidas huvitavaks ka minister Juhan Parts.
President Lennart Meri endise nõuniku ja praegu ajakirja Akadeemia toimetaja Toomas Kiho sõnul on idee kihelkonna piire tähistada juba pikka aega õhus olnud, kirjutas Postimehes Kristi Leppik.
Ka tänavu on sildid Eesti Vabariigi 90. synnipäeva yrituste raames jutuks olnud, nende kaudu sooviti eestlastele ajaloolisi juuri lähemale tuua. «Nii kaugele aga, kui praegu idee juba jõudnud on, sellega jõutud ei ole,» ytles Kiho.
Eesti Rahva Muuseum haaras härjal sarvist, sest järgmisel aastal saab muuseum saja-aastaseks. «Sama kihelkondlik liigestus on ju muuseumi teadustöö alus,» selgitas Kiho muuseumi algatust.
Juurte otsing
Muuseumi direktor Krista Aru tutvustas ideed ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, kelle sõnul on tegu kyll huvitava algatusega, ent esialgu on kysimus rahastamises.
Samas lubas minister igati projektile kaasa aidata.
«Tegemist on juurte otsingutega ja kultuuriidentiteedi meenutamisega,» rääkis minister, kelle sõnul ei ole mõnel pool kihelkondade tunnetus eriti tugev.
«Kihelkondade piiride märgistamine tuletaks ka eriliselt nyridele meelde, et praegune Eesti haldusjaotus on pärit Nõukogude ajast,» lausus ta ja lisas, et tema nimetaks Nõukogude võimu ylekäimist Eestist kõige suurema tugevusega orkaaniks.
Kihelkondi oli Eestis enne okupatsiooni 115, mida on poole vähem kui praegu omavalitsusi. «Ikkagi on jätkuvalt haldusreform oluline samm Eesti jaoks,» vastas Parts kysimusele, kas valdade sildid korjatakse sellisel juhul kokku ja jäetakse alles ainult kihelkondade märgistused.
Seda, kuhu ja kui palju märke yles pannakse, ei osanud Parts veel öelda.
«Meil oleks võimalus näiteks ääristada kõik kihelkonnad suure myyriga, nagu on Hiinas, aga võime ka silte yksteise kõrvale ritta panna,» naljatles minister. Ta lisas, et samuti ei oska ta veel rääkida täpsematest summadest, mis projektile kuluks, sest kõik oleneb eelkõige märkide arvust.
Alles ideetasandil ettepaneku suhtes oli maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus äraootaval seisukohal. Temalegi valmistas projekti juures kõige rohkem muret rahaline pool.
Kysimusele, kui kalliks projekt esmasel vaatlusel minna võiks, vastas maanteeameti juht, et summa võiks olla näiteks viis miljonit krooni. «Selle raha eest saaks aga 10–12 km kruusateele katet,» tõi Sõrmus näite.
Mehe sõnul tuleb aga enne otsuste tegemist korraldada maanteeameti ja majandusministeeriumi vahel arutelu.
«Kõigepealt tahaks teada, kui palju ja milliste teede servadesse märgid lähevad,» andis Sõrmus mõista, et Eesti Rahva Muuseumi eelmisel nädalal välja käidud idee on veel väga värske.
Kaardile vanu piire ei märgita
Kysimusele, kas kihelkonnapiiride tähistamise korral need ka kaardile märgitakse, vastas ASi Regio korrektor ja toimetaja Eda Jagomägi, et kihelkondi nagu maakondi kaardile ei märgita.
«Kihelkondade jaoks on eraldi kaart, sest praeguse haldusjaotusega koos muudaks see asja liiga kirjuks,» selgitas Jagomägi.
Tema sõnul on kihelkondade kaart juba varem Regio atlases ilmunud ja ilmub ka uues atlases, sõltumata sellest, kas nende piirid saavad kunagi maanteede ääres tähistatud või mitte.
Kihelkondade arv
Saaremaa – 13
Hiiumaa – 4
Pärnumaa – 13
Läänemaa – 13
Harjumaa – 13
Viljandimaa – 10
Järvamaa – 8
Tartumaa – 17
Virumaa – 13
Võrumaa – 9
Setumaa – 2
Kokku: 115