Jaapani valitsus kavatseb sellel nädalal tunnustada ainusid, kellel antakse põlisrahvuse õigused.
Varem on Jaapani ametlik seisukoht, et kõik jaapanlased on yks rahvus, vahendas Elu24.
Jaapani parlament avaldab selle nädala reedel ametliku teadaande, milles seisab, et ainud on Jaapani põlisrahvus ning neil on oma keel, usk ja elm.
Lisaks soovitakse ainusid toetada, kuna neid on pikka aega kõrvale tõrjutud ning nende sissetulekud on yhed Jaapani madalamad.
Ainude õigusi kaitsva yhenduse juht Yukio Sato sõnas, et tunnustamine on suur samm edasi. Ta rõhutas siiski, et ainude elus-olus on veel palju, mis parandamist nõuab.
Ainud arvatakse olevat saabunud Jaapani Hokkaido saarele 13. sajandil. Jaapanlased jõudsid pisut hiljem.
1899. aastal võeti Jaapanis vastu seadus, mis sundis ainusid loobuma maast, keelest ja tavadest. See seadus tyhistati 1997. aastal, kuid ka siis ei tunnustatud ainusid põlisrahvana.
Ainud on Jaapani saartel elav rahvas, kes nii keeleliselt, kultuuriliselt kui geneetiliselt erinevad jaapanlastest.
Ainude täpne arv on teadmata, sest paljud neist eelistavad oma etnilist päritolu varjata. Neid võib olla 20 000 - 150 000.
Ainude päritolu on teadmata ning ainu keelt peetakse isoleeritud keeleks, millel puuduvad teadaolevad sugulaskeeled. Geneetiline sugulus seob ainusid nivhide, itelmeenide, tšuktšide, korjakkide ja aleuutidega.
Yhe teadusliku oletuse järgi hakkasid ainud ja jaapanlased asustama Jaapanit umbes yheaegselt, kuid nende vahel puudusid kaua lähemad kokkupuuted.
Asustuse tihenedes olid erinevate rahvaste omavahelised suhted algselt sõbralikud, kuid järk-järgult hakkasid jaapanlased ainusid nende maadelt välja tõrjuma, kohates vaid ajutist vastupanu.