Mitusada Jamali poolsaare tundras elavat hanti ja neenetsit kirjutasid alla Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile saadetud kirjale, kus on osutatud põlisrahvaste aina halvenevale olukorrale, mis on tekkinud ohtra nafta- ja gaasipumpamise tagajärjel selles piirkonnas, vahendas Fenno-Ugria.
Arvestades, et Jamalil elab kokku yldse vaid 40 tuhat põlisrahvaste esindajat, võib seda kirja võrrelda referendumiga, kirjutab Nezavissimaja Gazeta.
Kirjas on kaksteist alapunkti, neist põhilisemad räägivad vajadusest säilitada põlisrahvaste põlised elatusallikad – põdrakasvatus ja kalapyyk. Põhjarahvad kaebavad näiteks, et gaasitrasside kavandamisel ei arvestata põdrakasvatajate huvidega ja hävitatakse parimad karjamaad. Ehitatavad maanteed annavad linna- ja aleviinimestele võimaluse tulla tundrasse salaja põtru tapma.
Põlisrahvaste kinnitusel pole piirkonnas võimalusi põdraliha ja kala myymiseks, seepärast elavad paljud pered naturaalmajanduse põhimõttel. Ettevõtted ostavad neenetsitelt liha, kala ja nahku kokku naeruväärse hinnaga. Seadusejärgsed hyvitused hävitatud karjamaade ja kalastuskohtade eest ei jõua inimesteni ja neid makstakse vaid kahe tuhande rubla suuruses täiskasvanud inimeste kohta. Lapsed hyvitist ei saa, kuigi neenetsitel ja hantidel on suured pered.
Yheks suuremaks mureks on nende põdrakasvatajate sunniviisiline ymberasustamine asulatesse, kes on harjunud ringi rändama gaasileiukohtade ja torujuhtmete aladel. Inimestel aga pole asulates tööd, nad hakkavad jooma ja hukkuvad. “See on otsene inimõiguste rikkumine, mida võib nimetada genotsiidiilminguks Kaug-põhja põlisrahvaste vastu,” on kirjas märgitud.
Mitmeid aastaid Jamalil põlisrahvaste hulgas elanud etnograaf Konstantin Kuksini sõnul vaikitakse piirkonna mured maha, ent nende lahendamata jätmisel kaovad neenetsid ja handid 50 aasta pärast Venemaa kaardilt. “Kas tervete rahvaste hävitamine pole liiga kõrge hind Jamali gaasi eest?” kysib ta.