Permi kandis on hauaröövlid lõhkunud juba 80% soome-ugrilaste kalmetest.

Nagu selgub Eho Permi (Permi Kaja) uudisest, pole yksnes Eesti hädas muistset kultuuripärandit hävitavate aardekyttidega. Venemaal on viimase kymne aasta jooksul kõige enam röövitud Permi krais asuvaid muistseid haudu. Arheoloogiamälestiste ylevaatusel selgus, et seal on kannatada saanud  tervelt 80% kalmetest. Tegemist on peamiselt erinevate soome-ugri rahvaste muistsete matusepaikadega.

Permi ylikooli professori Andrei Belavini sõnul teeb see suurt muret nii teadlastele kui kultuuripärandi kaitsjatele. Seetõttu tahavad teadlased tänavu suvel toimuva Kamva etnofuturismi konverentsi raames korraldada pärandi hoidmisele pyhendatud sympoosioni. Syndmus toimub kohas, kus Balavini sõnul asub krai yks huvitavamaid muinasmälestisi.

Tegemist on samasuguse linnamäega, kui on tuntud Idnakari linnus Glazova lähistel. Kuju, suuruse, ehituse ja tuntuse poolest on see piirkonna tähtsaim suume-ugrilaste hõimukeskus.

Teadlastel tuleb välja selgitada mälestise seisund ja otsida võimalusi selle kaitseks.

Praegu on Prikamjes teada 300 muistset kalmet ja kalmistust, millest osad on saanud väga tugevalt kannatada. Aardekyttide lõhutud mälestiste pindala ulatub kohati kuni hektarini. Belavini sõnul myyakse haudadest röövitud esemeid juba mitmetes Permi antikvariaatides.

Allikas:  Eho Permi