Tänavu avab Tartu ylikooli Viljandi kultuuriakadeemia kaks uut õppesuunda, hakates ette valmistama teatri multimeedia spetsialiste ning rahvarõivaste valmistajaid, kirjutas Sakalas Katrin Johanson.
Akadeemia hakkab rõivaõpet andma, sest järjest vähemaks jääb neid inimesi, kes on õppinud rahvarõivaste valmistamist emadelt või vanaemadelt.
Rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin rõhutas, et akadeemias ei õpetata pelgalt näputööoskusi, vaid säilitatakse ja teadvustatakse pärimuskultuuri sygavamaid väärtusi.
«Rahvarõivaste puhul pole oluline ainult autentne ja efektne väline kylg, vaid need kannavad endas peidetud sõnumeid, kaitsemaagiat ja väge, mis paraku kipuvad tänapäeval ununema,» rääkis Matsin.
Tema ytlemist mööda riivab rõivaste vale kandmine ja märgilise tähendusega osade sobimatu kasutamine valusalt silma ning on võrreldav kirjaoskamatusega.
Rahvusliku käsitöö erialad eristuvad teistest selle poolest, et neil on õppureid väga erinevas vanuses. «Kõrvuti äsja koolipingist tulnutega on palju pereinimesi ja neid, kes on jõudnud selle kutsumuseni ringiga,» lausus Matsin. Osakonna juhataja sõnul võib sellest järeldada, et rahvuslikku käsitööd ei tulda õppima mitte diplomi saamise soovist kantult, vaid väga teadlikult.
Rahvarõivaste valmistajatele hakkavad tarkust jagama eri taustaga õpetajad alates kõrgema kunstiharidusega õppejõududest kuni rahva hulgast võrsunud meistriteni.
VASTUVÕTT
• rahvusliku käsitöö tekstiili õppekavadele 7.—9. heinakuud (emakeele kirjand riigieksamina, kutsesobivuskatse),
• avatud ylikooli 25.—27. põimukuud.