Palju vaieldakse selle yle, millal on kõige õigem korralikku saunavihta teha. Eesti Saunaklubi esimees Valdur Tamming teab täpset vastust. «Öeldakse, et enne jaani. Aga loomulikult, see nädal enne või peale ei oma mitte mingisugust tähtsust.»
Nimelt ei ole oluline mitte see, et viha tegemine õigesse aega satuks, vaid et tehtud viht endale hää ja mõnus tunduks.
Aga milline viht on kõige parem? Kas kase- või hoopis tammeviht? «Selle peale ma kysiksin: milline on kõige parem auto? Milline on kõige ilusam naine? Yhele meeldib ema, teisele tytar,» ei jää Tamming vastust võlgu.
«Huvitav viht on kadakaviht. Tartu pool tõesti kadakaid ei ole, aga tõeline saunamees läheb ja hangib need kadakad. Kadakavihaga tuleb saunas lyya äärmiselt õrnalt keha peale,» õpetab kirglik saunahärra. Kadakaviht olevat väga hea ka siis, kui on liigesehaigused või näiteks seljaga miskit lahti.
Mis puutub vihtade säilitamisse, siis Tamming soovitab kindlasti kylmutada. Keerad värske viha õhukindlalt plastikaati ja torkad sygavkylma, nii saab ka keset jaanuari või märtsi hästilõhnava saunavahendi.
Loomulikult võib ka klassikalisel viisil õhurikkas kohas vihtasid säilitada. «Ei kuku sealt leht ära ega midagi. Aga tal ei ole lõhna enam, eks ta jalamati moodi on,» ei ole Tamming sellisest kuivatatud vihast just vaimustuses. Nii on aga alati tehtud ja selliseid vihtasid myyakse ka poes.
Et asjale korralik punkt panna, annab Tamming viimase ja kõige tähtsama nõuande: «Kirjutage lõppu: tehke nii, et ise tunnete sellest mõnu!»
Pilt: Pajukoorega seotud saunavihad on käes mõnusad, Maavalla koda