Kääbästepalo
Naid teid tulõ siiä hulga. Vai sis lätt siist. Tii lätt Loosi mõisahe ja tii lätt Peräniitü ja säält edesi Imarulõ. Tii lätt Sutõ küllä ja tii lätt Puutlilõ, a võit poolõ tii päält Kakõoro pääle kah käändä. Ja kohe tuu tii läbi Hirdi mõtsa lätt, tuud ma ei tiiäki, kirotas Uma Lehes Rahmani Jan.
Kääbästepalo om üts illos palo. Tah om peris kavvõndahe nätä, ku mõni seeneline tulõ. Paladnu pääl om hulga siini – kivipuravikkõ ja kikkasiini, makõsiini, palosiini, kärbläsesiini... Vahtsõ seene (noid innemb es süvvä, peeti «hussisiinis») omma kitsõmampli, noid om kah ilmadu hulga. Ja seenelisi käü, Sutõ küläst ja Loosi mõisast ja kuulda om, et kavvõmbalt kah. Ku ei taha tõisi seenelisiga kokko trehvädä, võit hinnäst mõnõ kääpä taadõ är käkki.
Kääbästepaloh om hulga kääpit. Kiä tuud tiid, ku pall’o. Ammõtligult omma nä üle loedu ja naid om 30 ümbre, a tegeligult lövvät, ku kaia mõistat, viil kääpit ja kivve.
Naid kääpit ja kivikalmõt om vanast kah uurit. Võro liinatohtri Kreutzwald ollõv üten paroniherrä Liphartiga naid tsungnu. Perämine kõrd uuriti kääpit ja kivikalmõt 1960. aastidõ keskpaigan.
A mu jaos om kääpist ja kivikalmist tähtsämb õks palo. Mõts omgi mu jaos latsõst pääle tähendänü pallo. Valgõt pallo. Säänest, koh kasusõ suurõ harva pedäjä ja koh olõ-i pümme. Kohe om sisse aet hulga tsihte, et saanu tulõlõ piiri panda, ku mõts palama piäsi minemä.
Üts sääne om Kääbästepalo. Palo, kohe lätt (vai kost tulõ) pall’o teid, koh kasus esisugumaidsi siini ja kohe om käkit hulga vana ao mõistatuisi.