Tänavuse peo juhtmõte on, et leeväst saa väke.
XIV Võru folkloorifestival toimub 10.-13. heinakuud.
Eestis ei ole kuigi palju rahvataidesyndmusi, mis oleks nii pika looga kui Võru pidu. Ikkagi neljateistkymnes kord võõrustada rahvatantsijaid, pillimehi, lauljaid lähedalt ja kaugelt! 14 aasta jooksul on Võrus olnud koos kirev seltskond rahvakunstihuvilisi 37 välisriigist. Tänavusele peole on oodata kylalisi Mehhikost, Rootsist, Norrast, Slovakkiast, Poolast, Serbiast, Armeeniast, Leedust, Belgiast ja ehk koguni kaugest Aafrikast — Ghanast. Kokku on end tulijaina kirja pannud 400 võõrast, lisaks sadakond esinejat Eesti pärimus- ja tantsuryhmadest. Uma om iks kõgõ paremb!
Et meenutada tänapäeva kiirustavale inimesele elu ja põlisrahva pysiväärtusi, on igal peol olnud mõni läbiv teema... Tänavuse peo juhtmõte on, et leeväst saa väke, kirjutas Võrumaa Teataja.
Eestlasele oli ja on uskumatult oluline must rukkileib. Leivaga seostub meie mõtteilmas palju vanasõnu ja tarkuseteri. Palju räägitakse võõrsil tekkivast igatsusest ja näljast oma musta rukkileiva järele. See magus igatsus meenutab meile, kes me oleme ja kust me tuleme. Neist mõtetest syndis kunstnik Epp Margnal ka tänavuse peo väga soomeugriline kujundus — tantsija viljapea kohal.
Leivateema juhtigu kylastaja Mõniste muuseumi pystkoja juurde, kus räägitakse inimese eluolust kiviajal. Millest siis leiba tehti ja kuidas seda kypsetati? Tänapäevasema taluleiva vormimist ja kypsetamist saab proovida Võrumaa taluperenaiste abiga. Pisut mehisem töö on viljapeks. Kohal on nii vili kui ka koodid, ole vaid hakkamas ja proovimas seda kunagi nii rasket viljapeksutööd. Kulinaariumis pakuvad kylalisryhmad maitsmiseks oma maa rahvustoite, lisaks on laual Eesti parimad leivad ja rahvustoidud. Taustaks lugusid ja laule leivast ja leivale.
Pidu algab tavapäraselt Lauluisa pargist Kreutzwaldi mälestusmärgi juurest. Järgneb kirev ja alati väga tundekyllane rongkäik mööda Võru linna tänavaid avakontserdile Kandle aeda, kus pidu pyhapäeval lõppkontserdiga ka joone alla saab.
Peo peapaik on muidugi Kannel ja Kandle aed, aga ka Kesklinna park, kus on lava ja sellel toredad esinemised. Möödajalutajad, seisatajad või pikemalt pidama jäävad inimesed saavad osa peomelust. Teevad ehk otsuse tulla Kandle aeda kontserdile, lapsega mänguhoovi, õhtulauludele Tamula kaldal... Muretsevad festivali kava ja valivad endale sobiva yrituse.
Mis kavas? Mida on uut? Kus midagi toimub?
Kui yks pidu on 14 aastat vana, on tal kujunenud oma raam ja sisu, pidu elab paiguti juba oma elu, korraldajate suvast sõltumata. On kujunenud heas mõttes oma peoharjumused ja paljude syndmuste kõrges tasemes võib kindel olla. Tule vaid kohale ja naudi!
Armastus, ka rahvataidevastu, käib kõhu kaudu. Uue ettevõtmisena kogub teist aastat tuure kulinaarium: rahvustoitude pakkumise, uudistamise ja maitsmise paik.
Tänavatants on kujunenud Võru peo lahutamatuks osaks. Sellest võtavad osa nii tantsijad kui ka tantsuhuvilised siit- ja sealtpoolt Võrumaa piire. Seekordsele peo juhtmõttele on pyhendatud ka tänavused tänavatantsud. Osalema ootame kõiki, tantsud on lihtsad: „Voortants”, „Me lähme rukist lõikama” ja „Kaera-Jaan”. Kui pealtvaatajaid on tantsurivvi kutsutud, on kuuldud vastuseks: „Teid ja teie energiat on nii maru siit eemalt vaadata, pikas tantsurivis hää tuttavaid tervitada!” Tulge sel aastal kindlasti kõik ise tantsima!
Lõõtsameeste võistumängimine August Teppo auks toob alati kokku palju pillimehi ja arvuka publiku. Nagu ikka, võisteldakse ka tänavu eri kategooriates. Lisaks sellele saab pillimängu kuulata August Teppo kodukohas Loosul mõnusal rahvapeol.
Liiva tänava laat pakub ostmis- ja kauplemisrõõmu reedest pyhapäevani. Lastele on oma mänguhoov, kus nad saavad ise meisterdada ja kus toredad memmed neile vana aja käsitööd õpetavad.
Õpitoad on menukas ja oluline osa pärimuspeost. Võru muusikakooli pärimusmuusika osakonna õpetajad aitavad tutvust teha eesti rahvapillidega, oma pille ja pillilugusid tutvustavad kylalisryhmade muusikud. Kui juba Võrumaal olete, tuleb kindlasti ära käia ka võro keele oppusõl: kas saab pihta sellele kõrihõkile? Tantsuhuvilistele toimuvad pealava kontsertide vahel tantsupooltunnid, kus tantsusammude õpetajateks meie kylalised. Setu laule ja tantse saab õppida Kreutzwaldi muuseumi õuel.
Kirikukontserte on publik alati armastanud. Sel aastal laulab tuntud eesti rahvalaule kooriseadetes segakoor Hilaro. Kaastegev on vokaalansambel Parksepa Piigad. Meie Lauluisa vaim ja tema pärand on alati tunnetatavad tema enda õues, sestap sobivad sinna tavapärased Piret Pääri muinasjututunnid ja ka Papa Kreutzwaldi Õueteater. Seekord etendub neljal päeval „Kassikonverents „Kuldkikkast põhjakonnani””. Sama hästi sobivad sellele õuele mängima ka parimad lõõtspillimängijad ja Piccolo Folk. See on ansambel Pärnumaalt, kelle esituses kõlavad mõnusad rahvalikud pillilood erinevate suupillide ja lõõtsalistega.
Mida tehakse peol siis, kui läheb pimedaks? Peetakse simmaneid Kandle aias, kus on tantsupõrandal ja laval koos nii võõrad kui ka omad. Teid ootavad Seelikukytid, Untsakad, Fibrill, Kihnu Poisid, Hoia ja Keela ning kylalisryhmade pillimehed, lõpetuseks Tuulelõõtsutajad.
Sel aastal on yhinenud Võru noored koorilauljad ja kutsuvad kõiki yhiselt rahvalikke laule laulma.
No missuguse ettevõtmise eelnimetatuist ära jätad (ja kaugeltki kõik ei saanud kirja)?! Ja miks peakski? Läbiproovitud vormil on igal aastal uus sisu. Kõik see on kokku meie oma kodune Võru pidu!
Mis teeb Võru festivali omanäoliseks ja mõnusaks? Peakorraldaja Peeter Laurson arvab niimoodi: „Õige sisu ja värvi annavad festivalile yle maailma kokku tulnud kylaliste emotsionaalsed, igal aastal eripärased ja yllatuslikud, alati publikut kaasa haaravad kontserdid Kandle suveaias ja loomulikult festivali õhkkond, mille loob meie fantastiline publik.”
Ootame teid!
Vaata lisaks: Võru Folkloorifestival