Varem käisid hantide hõimud koos pyhapaikades, näiteks Belogorjes, oma sydamehääle kutsel. Neid kokkusaamisi polnud vaja mitte ainult suhtlemise ja taigade tarvis, vahendas Postimees.
Tänapäeva handi noored kohtusid juba etnograafilisel uurimisreisil ökoloogilise festivali «Päästa ja hoida» raames Šurõškari rajoonis Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Uurimisreis kandis pealkirja «Tromjogani, Pimi, Ljamini ja Sõnja jõgedel elavate handi sugupuude kohtumine».
See polnud vaid reis naaberpiirkonda, vaid kaotatud sidemete taastamine. Yhe rahva yhendamine, mis, tõsi kyll, suhtleb eri keeltes ja mille pärimuslikus elmas on pisikesi erinevusi.
Syndmuse eesmärk oli anda Surguti ja Sõni hantidele ylevaade, kuivõrd on säilinud nende asine ja vaimne elm. Seda on võimalik saavutada vaid vahetu suhtlemisega. Midagi seesugust pole siiani korda saadetud.
Õpiti kombeid ja käsitööd
Kohtumise algatajateks olid Surguti piirkonna handid – Sopotšinite, Jermakovide, Pesikovide suguvõsa esindajad.
Uurimisresist võttis osa 15 inimest, neist yheksa last, kes elavad oma vanemate, vanavanemate või teiste sugulastega esiisade maadel ega ole kaotanud sidet juurtega. Vaid vahel sõidavad nad alevitesse ja linnadesse õppima.
Seekord viis nende tee Muži, Hanti-Muži, Ovgorti, Nõmvožgorti, Utvožgorti, Ovalõngo rti, Horpunõngorti, Lopagorti, Tiltimi kylla, kus elab Makarovite, Kurtjamovite, Longortovite, Pugortšinite, Valgamovite, Taliginite, Jeprinite ja Tõplikovite suguvõsa.
Seal vahetasid kylalised ja võõrustajad kogemusi jahinduse, kalapyygi ja põdrakasvatuse vallas. Surguti ja Sõni handid said oma elma kohta teada palju kasulikku ja huvitavat, nagu ka kylaliste vastuvõtu kombestikust ja taigadest. Õppisid yksteiselt käsitöö-, jahinduse- ja spordinippe.
Surguti noorte suhtlemine Sõni vanade hantidega andis neile lisateadmisi paljudest kaotatud või unustatud nähtustest. Noored kuulasid vanemate juttu suure huviga, vaatasid yksteise rõivaid ning pyydsid leida sarnasusi ja erinevusi.
Õhtuti meisterdasid naised tydrukutega kleite, nukke ja ehteid. Igal naisel oli rõivaste kohta palju rääkida – miks yks või teine osa peaks just niiviisi tehtud või ehitud olema. Paljud Sõni neiud käivad rahvuslike kirjadega ehitud riietes. Sõni handid räägivad omavahel emakeelt.
Jamgortis esines kylalistele laste tantsuryhm. Azovas pärimusryhm Lapat Evi. Ovgort hämmastas kylalisi oma spordilembusega.
Koguti väärt ainest
Ettevõtmine võimaldas Hantõ-Mansiiski Soome-Ugri Teadus- ja Uuringukeskusel koguda hindamatut vara ida- ja põhja-hantide elust.
Piirkondlik ringhääling Jugra ja riiklik ringhääling Jugoria salvestasid suure hulga väga huvitavat teavet. Surguti Meie Raadio salvestas oma saate jaoks «Väikerahvaste laulud» suure hulga laule Makarovite, Kurtjamovite, Longortovite, Pugortšinite, Valgamovite, Taliginite, Jeprinite, Tõlikovide suguvõsa esindajailt.
Surguti handid said igayks iseseisvalt kindlaks teha, kuidas on säilinud nende elm, tavad ja uskumused. Esitada endale kysimusi, kes ma olen, kust ma tulen, kas soovin edaspidi anda panuse oma esivanemate keele ja elma arengusse.
Raisa Rešetnikova, Hantõ-Mansiisk