Ajal, mil Eestis on moes võõrkeeli õppida, tunnevad Lilli kyla noored rõõmu mulgi keeles kõnelemisest.
19-aastane Joonas, 15-aastane Jasper ja 7-aastane Paula Põllumäe mõistsid murdekeelt juba viieaastaselt, sest nende vanavanemad kõnelevad ainult mulgi keelt. 19-aastane Ando Laanemets õppis murret oma vanematelt, kirjutas Sakalas Maris Tamm.
«Seda saab teha vabas vormis,» sõnas Joonas. «Mida enam huvi tunned ning kysida jaksad, seda rohkem arened.»
Sõbrad õpivad yksteiselt
«Enamik Lilli vanemaid inimesi oskab mulgi keelt, kuid meil on umbes kymneliikmeline noorte sõpruskond, kellega murdes kõneleme,» ytles Joonas. «Tean, et ka Halliste noored oskavad, aga Abja on end selles osas unarusse jätnud.»
Poisid on eeskujuks Karksi-Nuia sõpradele.
«Neile meeldib mulgi keelt kuulata ning selle käigus õppida — nad pyyavad meid matkida,» lausus Jasper.
«Võib-olla nad ei julge alati kõnelda, sest kardavad, et neid ei mõisteta, kuid meie ei häbene oma keelt, vaid tunneme selle yle uhkust,» rõhutas Joonas.
Rõõm lihtsatest asjadest
Noored teevad nii mõndagi põnevat.
«Vahel ajame poistega vana tehnika käima ning läheme põllule sõitma, mõnikord remondime masinaid, ise samal ajal mulgi keeles tähtsat juttu ajades,» kirjeldas Ando. «Matkime vanu inimesi ning tunneme sellest rõõmu.»
Jasperi arvates on keele mõistmisel teisigi plusse. «Nõukaaja inimesed ytlevad, et venekeelseid anekdoote ei saa tõlkida. Sama on mulgi keelega: selles on palju häid väljendeid, mida ei saa tõlkida, neist tuleb lihtsalt aru saada.»
Keelt hoiavad tavad
Mulgi keel on säilinud tänu tavasid armastavatele inimestele. Kolmandat aastat tegutseb Lilli lähedal Nava lava, kus etendatakse mulgikeelseid näitemänge. Kui esimesel aastal vaatas etendusi tuhat inimest, siis tänavu on veelgi rohkem rahvast oodata. Kavas on ka simman, millel esineb Erich Krieger, kes on mulgi keele suur toetaja, kuigi ise ta siit kandist pärit pole.
Joonase arvates on peamine tekitada inimestes huvi: «Nava lava on tänuväärne yritus, sest rahvas tahab tsirkust ja leiba.»
Lilli noored loodavad, et mulgi keel jääb pysima veel pikaks ajaks, ning on kindlad, et õpetavad seda oma järeltulijatele.
«Iga keel on väärtus omaette, see yhendab inimesi ning tekitab yhtekuuluvustunde,» lausus Joonas. «Esivanemate keelt tuleb elus hoida, see on austus nende vastu.»
ARVAMUS
Alli Laande,
mulgi elma edendaja
Mulgi keel ei saa kyll kunagi kirjakeeleks, kuid usun, et kui seda noortele edasi anda, nagu me teinud oleme, siis see ei hääbu.
Minu arvates on Lilli kyla noored murdehuvi emapiimaga kaasa saanud. Loodan, et nad kannavad seda edasi pärast meidki.