Reedel avati MTÜ Viru Koda ruumides, endises Palmse kaupluses, kaljutaide näitus, mis on valminud Soome, Eesti ja Venemaa koostöös, kirjutas Virumaa Teatajas Eva Klaas.
Näitus, mida saavad uudistada kõik huvilised, tutvustab Äänisjärve ja Valge mere yle maailma tuntud kaljujooniseid.
Äänisjärve kaljujooniste koopiad on Eesti Muinastaide Seltsi uurimisreisidel valmistanud kudumitaidur Eve Selisaar. Valge mere kaljujooniseid tutvustavad pildiseaded on teinud Karjala fotograaf Igor Georgijevski koostöös arheoloog Nadežda Lobanovaga.
Väljapanekut, mille on kujundanud Loit Jõekalda, täiendavad taidur Renaldo Veeberi loodus- ja rahvausunditeemalised puuskujud ning Karjala kaljutaiet käsitlev kirjandus.
Äänisjärve kaljujooniseid puudutav aines jääb edaspidi Viru Koja pysiväljapanekuks, Valge mere kaljujooniste piltidega saab tutvuda sygiskuu 1. päevani.
Eesti Muinastaide Seltsi esimees Väino Poikalainen rääkis näituse avamisel, et kiviaja kõige väärtuslikumaks pärandiks Karjalas tuleb pidada Äänisjärve ja Valge mere äärse Uiku jõe kaljujooniseid, mis pärit noorema kiviaja keskelt.
Kiviajal algas läänemeresoome esihõimude liitumine elmalt yhtseteks kogumiteks. Sama kaugele ulatuvad ka nende pärimused ja taidepärand, mille vanimad ilmingud on nähtaval kiviaja kaljutaiestel. Seetõttu võib Ida-Karjala kaljujooniseid pidada ka eestlaste jaoks hindamatuks kultuuriväärtuseks.
Eelkõige pyhad kujutised
Eesti Muinastaide Seltsi juht Väino Poikalainen kõneles, et muinasaja inimeste jaoks olid kaljujoonised eelkõige pyhad kujutised, mis kajastasid selle aja uskumusi, olid tihedas seoses aastaringse elatusallikate hankimise, haiguste ravi, elukorralduse, noorte kasvatamise, juurte ja muuga.
Karjalas asuva, Valgesse merre suubuva Uiku jõe suudmest umbes 350 kilomeetrit lõunasse jääb Äänisjärve kaljujooniste leiuala, mis paikneb Vodla jõest Guri saarteni ulatuvas 20 kilomeetri pikkuses rannavööndis.
Selle esimesed 80 petroglyyfi avastas 1848. aastal tartlane Constantin Grewingk, kes hiljem töötas Tartu ylikoolis professorina.
1982. aastal asus kaljutaieste leiualaga tegelema astronoomia ja geodeesia yhingu Eesti tööryhm, kellest hiljem moodustus Eesti Muinastaide Selts, kuhu praegu kuulub yle saja inimese Eestist, Soomest, Venemaalt ja Norrast.
Seltsi liige, Lahemaal giidina tegutsev Anne Kurepalu ytles, et Karjalas töötasid aastail 1982-1991 väga erinevate elualade inimesed oma puhkuse arvelt ja oma raha eest. Toidukraam osteti kaasa, kolm-neli nädalat elati telkides Äänisjärve või Valgesse merre suubuva Uiku jõe ääres ja kopeeriti, pildistati ning kaardistati kaljujooniseid. Kord aastas käib väiksem ryhm praegugi Äänisjärve ääres ja leitud on uusi jooniseid.
Väino Poikalainen rääkis, et nende eesmärk oli talletada muistset taiet. “Kiviaegne kunst - see oli seotud uskumuslike asjadega,” lausus ta.
Poikalaineni sõnul moodustavad seltsi põhilise panuse kogu kaljujooniste leiuala põhjalik dokumenteering, Luigeneeme leiukohtade avastamine 1986. aastal ning kaljutaidekataloogi avaldamine 1998. aastal.
Äänisjärve kaljujoonised on loodud neemikute tippude ja saarte veepiiri lähedastele, peaaegu horisontaalsetele rannakaljudele. Sealseteks vanimateks kaljujoonisteks peetakse Bessov Nossi neemelt leitud niinimetatud triaadi: kolme umbes kolme meetri pikkust saarma, inimlaadse olendi ja säga kujutist.
Äänisjärve leidude seas moodustavad peaaegu poole veelindude kujutised, eelkõige võib neis ära tunda siluetseid ja kontuurseid luiki või nende kehaosi. Lindude pärimuslikust toonitavad sageli pikakaelalisus, kakspäisus ja lisandid.
Palju on raskesti mõistetevaid jooniseid - jooned, kaared, nurgad ja ebamäärased kujutised. Silmatorkavalt palju on Äänisjärve kaljujoonistes taevakehade märke.
Leiukoht Uiku jõe ääres
Valgesse merre suubuva Uiku jõe äärsete kaljujooniste uurimine sai alguse 1926. aastal, kui kohaliku Võgostrovi kyla elanik näitas etnograafiat õppinud yliõpilasele A. M. Linevskile Shoirukshini saare kaljujooniseid.
Poikalainen meenutas kaljutaieste näituse avamisel, et Eesti uurimisryhm tegeles ka selle leiualaga, aga ei jõudnud sealseid kaljutaieseid nii põhjalikult uurida kui Äänisjärve omi, sest aeg muutus ning tööd ei saanud enam teha.
“Leiukohaga Uiku jõe ääres ei ole meie muinastaide selts väga sygavuti tegelenud. Oleme seda kyll fotografeerinud ja dokumenteerinud, kuid ei ole läinud nii sygavuti, sest aeg lõppes otsa. Kui saime dokumenteeritud, oli juba iseseisev Eesti. Uusi leiukohti avastama minna oleks olnud väga raske.
Kohalikud uurijad on ka juba hakanud sygavuti sealseid jooniseid uurima, me ei hakka nende töödesse sekkuma,” rääkis Poikalainen.
Tema sõnul on Uiku jõe leiud Äänisjärve kaljujoonistega võrreldes realistlikumad.
“Sealsete kaljujooniste eripära on see, et seal on lausa jutustavad lood,” ytles Poikalainen.
Karjala fotograafi Igor Georgijevski, kelle töid Palmses vaadata saab, on syndinud 1960. aastal ja temas on yhendatud kunstnik ja uurija. Viimase nelja aasta jooksul ei ole tema väljapanekud olnud tavalised fotonäitused.
“Mulle on väga tähtis, et mu näitusel ei oleks ainult ilusad looduspildid või väikese inimese hinge meeletu igatsus. Just sellist fotovalikut võime sageli näha näitustel “aktuaalse” kunsti nime all. Ma tahan populaarselt esitada teavet Karjala looduse ja kultuuri kohta pildi ja teksti abil suure raamatu lehekylge meenutavate fotodena,” on Georgijevski öelnud.
Georgijevski on teinud vaatajale tõelise kingituse: Zalavruga kaljujooniste panoraamfotod. Mitme aasta jooksul on ta arendanud ainulaadset tehnilist lahendust, mis võimaldab yhendada kaljutaide eri osad yheks suureks fotoks.
Igor Georgijevski arvates võivad need fotomontaažid huvi pakkuda virtuaalse muuseumi seisukohalt.
Fotomontaažid annavad vaatajale võimaluse ise “roomata” mööda kaljujoonist ja uurida nii ka nende pisiosi.
Samuti tulevad panoraamfotod kasuks uurijatele kaljutaieste hetkeseisundi jäädvustamisel.
Muinasaegne taie ootab vaatajaid
MTÜ Viru Koda yks asutajaid Erkki Suonio kõneles, et on pikka aega olnud seotud kaljujooniste uurimisega.
Kuna mees on suur Eesti sõber, siis otsis ta paika, kus saab Eestis elama asuda.
Palmses ostis Erkki Suonio korteri, ja et kaljujoonistest oli kogunenud hulga tetavet, oli see vaja kuhugi välja panna, kus seda saaksid ka kõik huvilised näha.
Samuti oli tarvis kohta, kus muinastaide huvilistega koos käia, seminare korraldada, mõtteid vahetada.
“Õnneks pandi kunagine Palmse pood myyki. Leidsin kuulutuse lehest, helistasin Väinole (muinastaide seltsi juht Väino Poikalainen – toim.), panime rahad kokku ja ostsime hoone ära. Siin on hea kõrge ruum, kuhu kaljujooniste koopiad välja riputada, et need esile tuleksid,” rääkis Erkki Suonio.
Kuigi tegelikult on Äänisjärve kaljujoonised olnud väljas juba paar aastat, ei ole näitust laialt reklaamitud ning seda on näinud väga tõsised huvilised.
Näitus Palmse endises kaupluses jääb esialgu avatuks 5.-27. juulini ja 8.–17. augustini reedeti, laupäeviti ja pyhapäeviti kella 11-14.