[text]
Täna on

Kui Hantõ-Mansiiski poole lennata, paistavad lennuki aknast keset taigat metalltorude otsas põlevad gaasituled, mis ka pika talveöö valgeks kytaks, rääkimata siis valgest suveööst, kirjutas Äripäevas Heinapuu Ott.

See on naftaväljadel maapõuest õhku paiskuv gaas, mille jaoks pole veel toru ja mis seetõttu kohapeal ära põletatakse. Loen neid lennu viimasel pooltunnil kokku kuus tykki taigajärvede ja käänuliste jõgede vahel. Ja Hantõ-Mansiiski elektritulede ja uue marmorist hiigelkatedraali taustal köidab pilku kaks taamal kumavat hiiglaslikku gaasitulelonti.

Yha pealetungiva kolonisatsiooni eest on Venemaa energeetilise sydame põliselanikud handid järk-järgult taganenud juba aastakymneid, selgitab mulle handi rahvusest Surguti rajooni põlisrahva kogukonna juht Agrafena Pesikova-Sopotšina (omadele Grunja), kui oleme soome-ugri rahvaste maailmakongressi viimasel päeval võimude korraldatud ametliku kava eest handi ja mansi elma uurimise ja arendamisega tegelevasse Obiugri Instituuti põgenenud.

"1930ndatel elas veel hante Irtõši ja Obi jõe ääres," räägib Grunja. "Kollektiviseerimise ja sõja ajal taandus elu väiksematele lisajõgedele. 1970ndatel tulid naftamehed."

Seal, kus suur Irtõši jõgi suubub veel suuremasse Obi, asub praegu 1930. aastal asutatud ringkonna keskus, Hantõ-Mansiiski linn. Hantidest, mansidest ja neenetsitest kytid-kalastajad, kelle maadele naftatööstus tungis, liikusid edasi järgmistele maadele.


Pole enam, kuhu taganeda

"Aga 1980ndate lõpuks ei olnud enam kuhugi taanduda," võtab Agrafena loo kokku. Hantõ-Mansiisk on viimasest, 1989. aasta rahvaloendusest saati kasvanud pea kahekordseks: 34 000 elanikult 60 000-le.


Hant Agrafena Pesikova-Sopo...

Obi jõe lisajõe Salõmi valgala naftavarusid Handi-Mansi autonoomses ringkonnas hakati tarvitama alles pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. President Boriss Jeltsini ajal anti naftafirmadele litsentse tingimustel, et nad põlisrahvastega arvestavad. Aga kõik pole kukkunud välja nii, nagu võiks.

"Naftafirma Evihon röövis Neftejuganski rajooni põlisrahva nende enda esindajate toel praktiliselt paljaks," räägib Grunja. Kui 1992. aastal asutati Salõmi naftat ammutama uus ettevõte Evihon, eraldati 10% selle aktsiatest kohalikule hantide, manside ja neenetsite huvide eest seisvale yhendusele Spasenie Jugrõ. Kaks põhjahantidest põlisrahva esindajat myys aktsiad aga naftaärile tagasi ja kadus koos selle eest saadud rahaga, ilma et oleks seda organisatsioonile yle andnud.


Maa eest helikopterilennud

Yldiselt pole Grunja jutu järgi handid maa kasutusõiguste loovutamise eest midagi saanud. "Need, kes elasid Neftejuganski linnas, need midagi said. Aga kes metsas elasid, need ei saanud midagi. Paberi peal anti neile helikopterilende, meditsiini- ja muid teenuseid," räägib Grunja.

Handimaal saabki ringi liikuda reeglina kas jõgesid pidi või mööda õhku, teid ehitatakse põhiliselt naftafirmade jaoks. Soola ja tikke saavad kohalikud ikka helikopteri pealt, samuti viib helikopter lapsed ära kaugele venekeelsesse internaatkooli. Kui maandusime Hantõ-Mansiiski lennuväljale, seisis seal kymme Mi-8 helikopterit, mis oma päevatööst parasjagu puhkasid.

"Et yldsust rahustada, on olemas föderaalseadus ja ka Handi-Mansi autonoomse ringkonna seadus maa põlisest kasutamisest, aga kohalikul tasandil see ei tööta," jätkab Agrafena, lisades, et põlisrahvad yha kaotavad maid. Surgutis saab nafta varsti otsa, on vaja uusi välju. Odavam on otsida uus naftaväli, kui vana lõpuni ära kasutada, räägib Grunja.

Aga kuidas siis põliselanikelt puurimisõigused kätte saadakse? "Lihtsalt," vastab Grunja. "Naftamehed lähevad põliselaniku juurde projektiga, kus on kõik kinnitused olemas, ringkonna võimudelt, rajoonilt, looduskaitsjatelt. Kuus allkirja on olemas, ytlevad nad põliselanikule, et ainult tema oma on puudu." Kui kohalik vaatab projekti ja näeb, et see tuleb tema õue peale, siis võidakse talle Grunja sõnul pakkuda abi välja kolimisel, mis tähendab, et võetakse tema palkmaja või jahionn ja lihtsalt viiakse uude kohta jalust ära. Kui kohalik keeldub koostööst, saab firma alati tulla jõuga.


Millal nafta otsa saab?

Meile on nafta otsalõppemine parasjagu käibiv maailmalõpumyyt, kuid handid ootavad seda optimistlikult, arutades eri ennustusi, millal kohalikud naftaväljad ammendatakse. Obiugri Instituudi raamatukogus iseenesest tekkinud vestlusringis pakutakse 40, aga ka 20 aastat. Ilmselt ootavad siis ees praegu teemandikaevanduste pealt rikastuva Jakuutia uurimata ja puutumata naftaväljad kaugemal idas. Jamali poolsaare neenetsitest põhjapõdrakasvatajad on juba pealetungiva naftatööstusega hädas.

"Meie valmistame oma lapselastele juba teistsugust elu ette," ytleb naeratades Obiugri Instituudi arendusosakonna juhataja Olga Kravtšenko. Kyll nad ellu jäävad, näib ta vihjavat. Olga pärineb Moldanovite kuningasoost, kellele peale ilmaliku võimu kuulus ka Obi jõe kaitsejumala preestri amet. See suguvõsa on siiani suur, uhke ja eneseteadlik. Yldse paistavad handi tegelaste hulgas silma naised ja kuningate järeltulijad, kellel ilmselt on alles vana võitlusvaimu.

Grunja mehevenna, Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna parlamendi liikme ja handi kuningasoo võsu Prokopi Sopotšini mõrvas märtsis 1993 tõenäoliselt miilits. Grunja abikaasa Jossif Sopotšin suri kyll loomulikku surma, aga ysna noorelt - handi meeste keskmine eluiga on mitu aastakymmet lyhem kui eestlastel.


Kes on kes?

Handid

* Põliselt kalapyygist, jahist ja põhjapõdrakasvatusest elatuvad handid elavad Lääne-Siberis (ehk kohe teisel pool Uurali mägesid) põhiliselt Handi-Mansi ning Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuuluvad Tjumeni oblastisse.

* 2002. aasta rahvaloenduse järgi on hante 29 000, kellest handi keelt räägib 48%.

* 17.-19. aastasajal yritasid vene misjonärid handi rahvast ristiusku pöörata, kuid nende kommetes tegelikke muutusi ei tulnud. 19. sajandi teisel poolel võtsid handid vähehaaval omaks Vene riigi seadused.

* Kõige olulisem hantide kokkupõrge nõukogude võimuga toimus 1933.-1934. aastal, kui handid hakkasid pyhaks peetud Num-to järve äärde vene kalastusbrigaadide toomise ja laste sunniviisilise kooli võtmise vastu. Ylestõus suubus GPU ja Punaarmee karistussalklaste veresaunaks rahumeelsete hantide peal.

* Kazõmi sõda käsitlevad eesti etnoloogi Art Leete uurimus "Muutused ja meeleheide" (2007) ning handi kirjaniku Jeremei Aipini "Jumalaema verisel lumel" (2008).


Mis on mis?

* Salym Petroleum Development B.V. Royal Dutch Shellile ja Sibir Energyle kahasse kuuluva naftafirma Salym Petroleum Development sai alguse 1992. aastal, kui asutati Salõmi naftat ammutama uus ettevõte Evihon, "et edendada regionaalset arengut väikesearvulise handi ja mansi rahva huvides, kes nendel naftaväljadel elavad". 10% selle aktsiatest eraldati põlisrahvaste organisatsioonile Spasenie Jugrõ.

* Hiljem võttis Evihoni yle Londoni alternatiivbörsil noteeritud Inglise-Vene sõltumatu ettevõte Sibir Energy plc, mille mõjukaim aktsionär on Moskvas elav gruusia päritolu miljardär Šalva Tširiginski.

* 1996. aastal moodustas Sibir Energy koos rahvusvahelise naftahiiuga Shell samade naftaväljade ekspluateerimiseks yhisettevõtte Salym Petroleum Development N.V., mida 2007. aasta 17. jaanuarist juhib hollandlane Harry Brekelmans.

* Salym Petroleum Developmendi eelmine juht Dale Rollins saadeti Nigeeriasse kaitsma sealseid Shelli arendusi kohalike sõjakate ogoni mässuliste eest. Tema tööd ei paista saatvat edu, sest paar nädalat tagasi teatas Nigeeria, et kohalike ägeda vastuseisu tõttu otsib Nigeri delta naftale uut puurijat.

* Lääne suurkorporatsioonide Shelli ja Sibir Energy kahasse asutatud naftafirma Salõm Petroleum Development on praegu yks suurimaid välismaiseid investeeringuid Venemaal. Kui prognooside kohaselt jääb Lääne-Siber olulisimaks naftaprovintsiks veel aastakymneteks, siis Salõmis jätkub naftat planeeritud tootmismahtude juures järgmiseks 30 aastaks.
 
* Shelli kontsernil on Venemaal veel vaid mõni yksik projekt. Kaug-Idas arendab Shell koos Mitsui ja Mitsubishiga projekti Sahhalin II, mille kontrollosaluse sai endale hiljuti poliitilise surve toel gaasihiid Gazprom. Lisaks osaleb Shell Kaspia mere naftajuhtme konsortsiumis.


Number

* 57% Venemaa naftast tuleb kohalike võimude andmeil Handi-Mansi autonoomsest ringkonnast, yhtlasi toodetakse seal 7% riigi elektrienergiast.

* 1,4 mld dollarit investeerib Salym Petroleum Development kokku Salõmi naftaväljade arendamisse, mis teeb projektist yhe suurima välismaise investeeringu Venemaa energiasektorisse.

* 10,5 miljonit dollarit on Salym Petroleum Development ettevõtte kodulehe andmetel eraldanud sotsiaalseteks investeeringuteks aastail 2003-2008.


Venemaa presidendi põhjapõtrade sugu hakkab välja surema

Neenetsi põhjapõdrakasvataja ja kirjanik Juri Vella kinkis president Boriss Jeltsini esimesel valitsemisajal yhe põhjapõdra, kelle järeltulijad jäid samuti presidendile. Kuid nyyd on presidendi põdrad välja suremas, mis tähendab halba õnne.

Siberi põhjapõdrakasvatajate kombe järgi loetakse põhjapõdra elust ja käitumisest välja, kuidas tema omaniku käsi käib ja vastupidi.


Ohver tervise heaks

Kui Jeltsini tervis 1996. aastal väga halvaks läks, siis ohverdaski Vella yhe presidendi põdra järeltulija riigipea tervise heaks. "Ja siis läks Jeltsin operatsioonile ja tal hakkas parem," ytleb Vella.

Augustis 1999 elanud kolmest vasikast läksid kaks suuremat ja tervemat kaduma, kui Jeltsin alustas teist Tšetšeenia sõda, yks põduram jäi aga ellu. See-eest president Vladimir Putini kaheksa võimuaasta jooksul edenesid presidendi põdrad hästi, räägib Vella.


Ema vasikatega kadunud

Viimases põlvkonnas oli Vella sõnul kaks emast põhjapõtra. Yks neist on viljatu, teine aga läks tiinena metsa synnitama 4. mail, kui oleks esialgse kava järgi pidanud sisse pyhitsetama Venemaa uus president Dmitri Medvedev. Presidendi inauguratsioon lykati edasi 8. maile, räägib Vella, ja põder koos vasikatega on siiani kadunud.

"Kyllap on noore presidendi hingel juba mingeid patte," järeldab Vella.

1990ndate lõpus Erapõhjapõdrakasvatajate Liitu juhtinud ja 1997. aastal kohaliku administratsiooni toel põhjapõdrakasvatajatele 1000 põhjapõtra hankinud Vella pälvis rahvusvahelist tähelepanu siis, kui raius 2000. aasta sygisel kirvega katki Lukoili ekskavaatori rattad, kui see Varjogani kyla muu maailmaga yhendavat silda lõhkuma tuli.

"Lukoil võttis selle silla ikkagi maha," räägib Vella.


Äripäev