Võimudele jalgu jäänud ning Leningradi oblastist kyyditatud ja evakueeritud ingerisoomlaste elm näitab aasta-aastalt yha kaunemaid õisi. Nädala lõpus saab õilmitsemist imetleda Tartus, kirjutas Tartu Postimehes Raimu Hanson.
Ingerimaalt pärit mitmes riigis kanda kinnitanud soomlaste ajaloos ei ole varem juhtunud, et nad kogunevad nii suurel hulgal ja mitmel päeval yheskoos esitama koorimuusikat, rahvatantsu, -laulu ja -pillilugusid. Sekka konverentsid, käsitöötoad ja näitused.
Eesti ingerisoomlaste paarikymne ryhma kõrval on tulijaid Soomest, Karjalast, Peterburist, Tverist ja Rootsistki.
Yle 400 esineja
Kokku astub Tartus kontsertidel yles Eesti Ingerisoomlaste Liidu esimehe Toivo Kabaneni andmetel yle 400 esineja. Kõigepealt aga – homme kell 16 – avatakse väikese rahvakillu katsumusterohke ajaloo meenutuseks mälestusmärk Paldiskis õigeusu kalmistul.
Eesti Ingerisoomlaste Liidus on 3000 inimest, kellest aktiivseid seltsielus kaasalööjaid on poolteist tuhat. Viimase rahvaloenduse andmetel elas Eestis 13 000 ingerisoomlast.
Tabiveres syndinud Toivo Kabaneni vanemad tulid Eestisse pärast sõda. Näguriaastad olid neile ja nende saatusekaaslastele õpetanud, et oma rahvuslikku päritolu ei ole igayhele teada anda kuigi tark tegu.
Tartus esimene selts
Kui Eesti lauldes ärkas ja end NSV Liidust lahti rebis, tärkas ka ingerisoomlaste rahvustunne. «Aastal 1988 moodustasime Tartus esimese ingerisoomlaste seltsi Nõukogude Liidu territooriumil,» ytles ta.
Esimesi seltsiaastaid nimetab Toivo Kabanen eufooria ajaks, mille tekitas võimalus emakeeles oma asjadest rääkida. Seejärel sugenes võimalus ymber asuda Soome, mida ka väga paljud kasutasid.
Praegu on Eesti Ingerisoomlaste Liidus rahulik ajastu.
«Me anname välja oma ajalehte aastast 1993, oleme korraldanud 17 aastat oma tantsu- ja laulupidusid ja muid yritusi,» ytles liidu esimees. «Ma võin ilma uhkustamata ytelda, et ingerisoomlased on kõige organiseeritum rahvusryhm Eestis. Me oleme kõik yhe mytsi all, me ajame yldjuhul kõik yhte asja.»
Kolm päeva kultuuri
• Tasuta syndmusi jätkub Tartusse kolmeks päevaks.
• Muu hulgas on reedel kl 13 näituse «Välissoomlaste lood» avamine Tartu linnamuuseumis, kl 18 Karjala koori kontsert Jaani kirikus ja kl 20 Petroskoi folkansambli esinemine Ristiisa pubis.
• Laupäeval kl 12–16 esinevad Antoniuse õues ansamblid ja pärimusryhmad ning kl 13–17 raeplatsil koorid ja tantsuryhmad Tverist, Jõhvist, Peterburist, Tallinnast, Helsingist, Vantaast, Petroskoist, Tartust, Rakverest, Narvast jm.
• Pyhapäeval algab kl 12 peo rongkäik laulupeo mälestuskivi juurest Narva mäelt Raekoja väljakule, kl 13–15 on raeväljakul Eesti ingerisoomlaste XVIII laulu- ja tantsupidu koos kylalisryhmadega.
• Peo tebekeskus on Ingeri Majas Veski 35.