Täna algab 14. Võru folkloorifestival, neli päeva kestva peo läbivaks teemaks on tänavu „Leeväst saa väke”.
Leib on kõige tähtsam toit kõigil rahvastel, olgu see kypsetatud rukkist, nisust või koguni maisist. Leivateema köitis ka peo kylalisesinejaid, neid on tänavu lisaks Eestile Norrast, Rootsist, Belgiast, Slovakkiast, Poolast, Leedust ja Mehhikost. Belglased on lubanud lisaks tantsimisele ja pillimängule ka leiba kypsetada, kirjutas Võrumaa Teatajas Ivi Kaarna.
Võru pärimuspeo peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul läbib leiva teema kõiki festivalipäevi. Avakontserdil käib tants, laul ja pillimäng ymber kujuteldava leivaahju. Homme näeb Tamula ääres rannatare esisel väljal, kuidas rehepeksumasinaga ja käsitsi kootidega leivavilja peksti, kuidas käsikiviga teradest jahu jahvatati.
Laupäeval võib mitmes kohas avatud õpitubades näha leivataina valmimist ja leiva kypsetamist. Kohal on Haanja leivameistrid, leivategu näitab ka põllumajandusmuuseumi rahvas Ylenurmelt. Õpetatakse ka lahtisel tulel leivakaraski kypsetamist.
Peo ajal saab osta just selleks puhuks kypsetatud leiba: Eesti Pagar on kypsetanud leiva, millel rukkilille kujutis ja siilikujulisi leivakakukesi. „Kõik kollektiivid, kes kontsertidel esinenud, lähevad festivalilt koju leivapätsiga,” rääkis Peeter Laurson. „Pyhapäeval lõpeb festivali suur leivategu rahvustoitude ja leiva maitsmisega. Iga maa pakub oma leiba.”
Kuid peol pakutakse ka leivakõrvast. August Teppo auks toimuvad võistumängimised lõõtspillidel, saab osaleda õpi-, jutu- ja tantsutubades, tänavatantsul, kirikukontsertidel, käsitöö- ja kunstilaadal. Lisaks saab nautida võõramaiseid toite ning lyya tantsu õhtustel simmanitel.
„Tulge kõik pidutsema ja leiva väge nautima!” kutsus Peeter Laurson.