Arheoloogiadoktor Jüri Peets alustas koos meteoroloog Jüri Kamenikuga ja geoloogiamagistrant Liina Mäldrega Kaarma valla Käku kylas arheoloogiliste väljakaevamistega. Aastakymneid tagasi Tuiu Rauasaatme mägedes muistsete saarlaste kombel rauasulatamist katsetanud ja hiljem Käkus kaevanud teadlane tahab sel suvel Saaremaal proovida taevase metalli sepistamist, kirjutas Oma Saares Aare Laine.
Ajakirjanik Karl Kello on kirjutanud, et Jüri Peets on rauasõnu tundev teadlane. Kello on väitnud sedagi, et vanad saarlased said meteoriitse raua sepistamisega sajandeid tagasi kenasti hakkama.
“Käkus oleme juba kolmandat aastat. Praegu kaevame keskaja kihis. Altpoolt võib välja tulla ka muinasaja leide. Oleme juba leidnud paar päris kena asja – sealhulgas ornamenditud hollandi savipiibutyki. See valmistati ilmselt XVII sajandi esimeses pooles,” rääkis Jüri Peets.
Tuiu Rauasaatme mägedes kavatseb Jüri Peets oma meeskonnaga sinna paarkymmend aastat tagasi ehitatud ahjud uuesti yles ehitada. Samas tahab Peets Tuiu väliääsi ka Käkule teha.
“Selle ääsiga tahame me proovida, kas meteoriitrauda on võimalik kokku sepistada või mitte. Eksperimenti kaasame ka soomlased ja mujalt välismaalasi. Karl Kello väitel on saarlased Kaali meteoriidi tykid kokku sepistanud. Seda on natuke raske uskuda. Tänavusuvist projekti nimetan ise “Rauaaeg kiviajas”, kuna meteoriit sadas alla kiviaja lõpus. Kas meil õnnestub meteoriitset rauda sepistada või ei, see selgub juulikuu lõpus või augusti alguses. Sisuliselt olen mõlema tulemusega rahul. Muide, meteoriidikillud, mida sepistama hakkame, on pärit Siberist Sihhote-Alinist. Meteoriitik Ülo Kestlane need sealt omal ajal tõi,” teavitas Jüri Peets.
Tuiu Rauasaatme mäed on saanud kylastuskohaks
Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi hinnangul sulatasid meie kauged esiisad Tuiu metsades yle 2000 tonni rauda. “Esialgu pakkusime välja 1000 tonni, kuid hilisemad uurimistulemused ja arvutused on näidanud, et see kogus võib olla poole suurem. Saaremaa enda tarve sellest oli ilmselt kolmandik. Ylejäänud tehti rahaks. Saare maakond oli tollal Eesti yks jõukamaid maakondi. Jõukus tuli hiigeltööga. Kõige rohkem vaeva nähti puude lõhkumisega. Kirves oli peamine tööriist. Tuius oli tol ajal Saaremaa tööstuslik syda. See oli lausa tööstuslik piirkond. Varem oli see rauasulatamispaik ja hiljem lubja- ning ka söepõletamise koht. Linnades ja mõisates oli sytt vaja. Mustjala kihelkonna elanikkond kasvas väga kiiresti. XIX sajandil oli see Saaremaa yks rahvarohkemaid kante,” kõneles Jüri Peets.
Käku ja Kaarma vahel on side
Arheoloogiadoktori hinnangul moodustab Käku oma naaberkyladega Saaremaa vana asustusala.
“Otseselt ma seda kyll uurida pole saanud, aga kõik märgid sellele viitavad. Kaarma maalinnaga oli sellel piirkonnal ju otsene side,” arutles arheoloog.
Kylavanem Vladimir Juhandi teadis oma isalt kuuldule toetudes rääkida, et omal ajal on vanad eestlased Käkus rauda sulatanud. Kiviaedadestki olevat leitud kokkusulanud rauakämpe.
Pilt: KAS RAUAAEG KIVIAJAS? Arheoloogiadoktor Jüri Peets (keskel) püüab koos meteoroloog Jüri Kameniku ja geoloogiamagister Liina Mäldrega Käkul selgusele jõuda, kas vanad saarlased meisterdasid kiviaja lõpus alla sadanud Kaali meteoriiditükkidest sepiseid.