Ehkki ajaloolise Mulgimaa piire oskavad kaardil näidata vaid vähesed, on sõna “mulk” eestlaste kõnepruugis alati visalt pysinud, mis sellest, et viimastel aastakymnetel on ekslikult nii nimetatud eestkätt Viljandist pärit inimesi, kirjutas Pärnu Postimehes Anu Jürisson.
Kas teadsite, et Mulgimaa pealinn ei ole Viljandi, vaid Abja-Paluoja? Et Mulgimaa piir ei jookse tänapäeva Viljandi maakonna piire pidi, vaid hõlmab sellest ainult lõunapoolse osa, ulatub servapidi Valgamaale ja otsaga Pärnumaale nyydsesse Saarde valdagi?
Et inimesed yle Eesti seda teaksid, selle nimel on mulgid ise juba hea mitu aastat pingutanud. Võib öelda, et Mulgimaad on tabanud uus ärkamisaeg. Huvitaval kombel langeb taasärkamise algus yhte ajaga, mil yks nende seast valiti Eesti Vabariigi presidendiks. Pool aastat hiljem sai Mulgimaa 11 omavalitsuse toel palgalise juhatuse ja hoo sisse ka Mulgi kultuuri instituut.
Selle Eesti rahva iseteadvuse väljakujunemisel tähtsa, ent ajaloo hammasrataste vahele jäänud elmapiirkonna taaselustamiseks loodud instituudil on võimas eestkostja – riigi president, kes kannab uhkusega mulgi kuube ja selles peituvat sõnumit riigipea ylesannetes nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil, võõrustades Ärma talus tähtsaid kylalisi või esindades Eestit soome-ugri maailmakongressil.
Instituut loodab, et oma juuri väärtustades kannab president rahva teadvusesse tagasi ka mulgi kultuuri.
Iidse Mulgimaa tähised
See oli 2006. aasta detsembris, kui president avas Abja valla eestvõttel valminud Mulgi mehe kuju tähistama Mulgimaa pealinna Abja-Paluoja. Pool aastat hiljem, mullu juulis pandi Valgamaal Helmes maantee veerde pysti Mulgi naise puuskulptuur. Mõlemad kujud uuristasid tammepuust välja Olustvere kunstnikud Ly ja Raul Teder. Kunagised Mulgimaa kihelkonnad jäävad kahe kuju vahele, nii et meest ja naist lahutab yksteisest poolsada kilomeetrit.
Mullu oktoobris sõlmisid Eesti Vabariigi mulgist president Toomas Hendrik Ilves ja Mulgi kultuuri instituudi tegevjuht Kristel Habakukk lahti Mulgi vööd Pärsti ja Paistu valla piiril Mulgi mehe näopildiga Mulgimaa viida ymbert, mis tähistab kultuuriloolise Mulgimaa serva. Viida ymbert lahti harutatud vöö sõlmis Habakukk presidendi Mulgi kuuele ning avaldas lootust, et need viidad aitavad meelde tuletada rahva mälust hääbuvaid Mulgimaa õigeid piire.
Mulgi kultuuri instituudi eestvõttel pandi yhtekokku yles 13 silti Viljandimaale, neli Valgamaale ja yks pidi tulema ka Saarde valda Pärnumaale, aga on siiani veel yles panemata.
Habakuke selgitust mööda ei ole jõutud Saarde vallaga kokkuleppele sildi sobiva asukoha suhtes. Instituut soovib panna sildi yles Kanakylla Valga-Uulu maantee äärde, Saarde vald ei pea seda aga ajalooliselt õigeks, sest tegelik piir jooksnud kahe keeleruumi vahel toona teisalt, praegu vähesõidetava tee äärest.
Habakukk märkis, et koostöös Viljandi muuseumi teaduritega on koostamisel vana Mulgimaa kaart, mida aluseks võttes loodab instituut peagi jätkata Saarde vallaga läbirääkimisi.
Mulgi keel ja meel
Mulgi kultuuri nagu kõiki teisi kultuure hoiab koos yhine keelepiirkond, kihelkonnad, kus räägiti enam-vähem sarnast keelt.
Suurem osa mulke on aastate jooksul paraku mulgi keele ära unustanud, seda räägivad veel peamiselt vanemad inimesed, näiteks Lillis, Hallistes ja Vana-Karistes. Instituudi Mulgi murde projektijuht Alli Laande on arvanud, et kogu Mulgimaal elavast umbes 22 000 elanikust võiks murret osata 2000 inimest, igapäevaseid kõnelejaid on aga kindlasti vähem. Kirjakeelt pole Mulgi murdel kunagi olnud.
Kultuuriministeeriumi programmi “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” toel pyytakse nyyd Mulgi murret taas ellu äratada. Selle nimel on Abja ja Halliste koolides õpetatud valikainena mulgi keelt, tehtud yle Mulgimaa laste folklooripäevi, õppelaagreid ja täiskasvanute keelekursusi. Mulgi kultuuri instituudi yks soove on laiendada mulgi keele õppimise võimalus kõigisse Mulgimaa koolidesse.
Kolmandat suve tegutseb Läti piiri ääres Viljandimaa Karksi valla Lilli kylas Nava talu laval Jaak Kõdari mulgikeelne taluteater. Sel aastal näeb seda kolm korda 18.-20. juulil, tänavu on yritus paisunud lausa kolmepäevaseks Nava Lava festivaliks.
Instituut on algatanud praktilise mulgi-eesti sõnaraamatu koostamise, mis loodetakse valmis saada paari-kolme aasta jooksul. Sinna pyytakse leida vasteid ka neile sõnadele, mida Mulgi murde rääkimise kõrgajal veel olemaski polnud.
Läinud nädalal sai Mulgi kultuuri instituudi tellimusel Põltsamaa trykikojas valmis mulgikeelse ajalehe Üitsainus Mulgimaa esimene number, programmist “Lõuna-Eesti keel ja kultuur” saadi toetust nelja lehe väljaandmiseks. Lehe 3000 eksemplari levitatakse tasuta Pärsti, Paistu, Tarvastu, Halliste, Abja, Karksi, Helme, Põdrala ja Hummuli vallas ning Mõisakyla ja Tõrva linnas. Lehe toimetaja on mulgi keelt syvitsi uurinud Tarvastu gymnaasiumi emakeeleõpetaja Kristi Ilves, keda aitavad lehe kokkupanemisel instituudi töötajad.
Mulgi häärber
Kõik teavad laulu, mis räägib sellest, kui hea on elada Mulgimaal, sest seal on ilus loodus, jõukad talud ja viljakandev maa. Pärast kyyditamist ei jäänud neist jõukaist taludest kuigipalju järele. Mulgi kultuuri instituut pyyab nyyd sedagi tahku Mulgimaa ajaloost taaselustada ja teeb ettevalmistusi umbes saja aasta taguse Mulgi häärberi-kylastuskeskuse loomiseks, mis tutvustab Mulgi suurtalu kujunemise lugu.
Mulgimaa majanduslik tõusmine toimus 19. sajandil, kui seoses Ameerika kodusõjaga jäi Lääne-Euroopa ilma sealsest puuvillast ja riidevabrikud toorainest. Mulgid avastasid selle suhteliselt ruttu, sest siin osteti kõige kiiremini talud päriseks ja taludel oli oma raha, mida kasutada selleks, et osta juurde maid, teisi talusid, kylvata põldudele linaseeme, lina palgatööjõuga yles võtta ja ära saata.
Linakasvatusega yleöö rikkaks saanud Mulgimaa peremehed hakkasid yle-eelmise sajandi lõpul ja eelmise sajandi algul rajama suurejoonelisi arvukate tubade, suurte saalide, tornide, rõdude, verandade ja sammastega elumaju. Need Mulgi häärberid esindavad läinud sajandi algupoole vaimulaadi ja rehetarest pärit rahva pyydlusi saada moodsaiks eurooplasteks.
Etnograafiline reisisiht
Mulgi keelt, väärtusi ja elukeskkonda uuriva ning arendava Mulgi kultuuri instituudi ja mulkide pingutused on kandnud edu. Mulklusest kui elustiilist tehakse aina enam juttu ja selle kandi rahvarõivaidki kantakse järjest rohkem.
26. juulil avatakse taas, seekord istuva Mulgi mehe kuju Paistu kylas ja ilmselt ei jää see viimaseks. Eesmärk on tähistada nõnda kõik Mulgimaa suuremad keskused.
Mulgid on jõudnud niikaugele, et kultuuriministeerium on lubanud avada neile lähiaastail eraldi Mulgi kultuuri toetamise programmi, nagu on kihnlastel.
Mulgid on omavahelist suhtlemist tihendanud koguni niikaugele, et Viljandi-poolsed Mulgimaa omavalitsused arutavad võimalikku Lõuna-Viljandimaa ehk Mulgimaa suurvalla loomist, Valgamaal kaaluvad võimalikku yhinemist Helme vald, Tõrva linn ja Põdrala vald.
Paariaastase töö tulemusena ei räägita mulkidest ja Mulgimaast enam ainult vanades lauludes ja näitemängudes, vaid ka reisisihte seades.
Eesti põnevaimaks pärandturismi sihtkohaks tunnistatud ja pärimusmuusika festivali hällist Viljandist tasub kiigata lõuna poole Mulgimaalegi, alustada võiks näiteks hindamatu väärtusega rahvusliku käsitöökunsti, kindakirjade ja mustrite kogu talletavast Heimtali muuseumist ja selle hingest vaibakunstnik Anu Rauast, unustatud ja unustamata mõisatest või esimese eestlasena mõisa ostnud Mats Erdelli kabelist. Peagi võib sellele lisada Mulgi häärberi.
Viljandi maakonna veebikylg teeb valiku tavaturistile või spetsiifilisemalegi huvilisele ypris lihtsaks, pakkudes välja hulga erinevaid reisimarsruute olenevalt sellest, kas on tahtmine kylastada kindlat piirkonda, mõisaid, kirikuid või muuseume. Valgamaale jäävad huviväärsused leiab Valgamaa turismiveebist. Teekonnal aitavad teid õigel teel pysida Mulgimaa teesildid.