[text]
Täna on

Sellest nädalast saab alguse suvine folgimaraton. Yhe kuu jooksul toimub Eestis kolm suurt muusikapidu, mille nime teine pool on “folk”. Laupäev uuris korraldajatelt, mis asi see folk õigupoolest on ja mille poolest kolm pidu yksteisest erinevad, kirjutas EPLs Mari Klein.

Sel nädalavahetusel toimuva Hiiu Folgi kaitseingel Astrid Böning usub, et Hiiu Folgi eripära on lihtne: selle tekitab Hiiumaa saarekultuur. “See, kuidas siin elatakse ja mõeldakse ning mis siin kasvab ja selle saare õhkkonna moodustab. Kõik see loob omanäolise õhkkonna ka peo jaoks,” iseloomustab Böning, kes ise pole sugugi hiidlane.

Ometi on ta võtnud oma sydameasjaks viia järeltulevate põlvedeni just hiiu elma. Sest kuigi muusikapidu, ei ole tegemist ainult muusikaga. “Me oleme keskendunud just Hiiumaa pärimusele ja olemusele. Meie eesmärk on festivali kaudu tutvustada ka Hiiumaad,” selgitab Böning, et Hiiu Folgi nimi ei ole säärane yksnes toimumiskoha auks, vaid hõlmab märksa sygavamat. Just sellesama, saare tutvustamise nimel on kontserdid pillutatud laiali yle Hiiumaa. “See annab võimaluse avastada Hiiumaad eri nurga alt ja eri kohas. Peo kavas on loodusmatk, mis aitab vaadata Hiiumaale natuke sissepoole,” räägib Böning. Loomulikult ei puudu kavast Hiiumaal tehtud ja yles kirjutatud muusika.

Astrid Böning usub, et pole palju, kui ka väikeses Eestis jagub festivale eri paikadesse. “Pärimusmuusika on väärt hoidmist,” põhjendab ta.

Kui kysida temalt, mis asi on tegelikult ikkagi “folk”, vastab Böning: “Mõisteid on hästi palju, on folk, on pärimus-, on rahvamuusika. Nende yle on arutatud väga palju. Minu jaoks on folk ikkagi lyhend pärimusmuusikast.”

Teisisõnu on see tema sõnul aegadetagune muusika, mis on meieni kandunud põlvest põlve ja mida tuleks hoida.

Samas möönab ta, et me ei saa teha kõike nii nagu vanasti, mistõttu on tähtis panna sinna midagi ka endast ja tänapäevast.

Hiiu folk

17.–20. juulini

Toimub neljandat korda.

•• Välisesinejad: Ungari ansambel Csyrrentö, kes lisaks heale muusikale õpetab rahvale Ungari tantse, ning Taani ansambel Klezmofobia, kes viljeleb juudi klezmer-muusikat. Mõlemad esinevad täna õhtul Kassaris.

•• Kodumaised esinejad: Erkki-Sven Tyyr, Marko Matvere ja Jaan Tätte, Maian Kärmas, Jaan J. Leppik, õed Taulid, vennad Johansonid, suupilliansambel Piccolo, ansamblid Suprjadki, Virre+, Ro:toro, Triskele ja Karmoška, duo Paul Daniel ja Astrid Böning ning Hiiumaa oma muusikud Avo Tamme ja Joonas Lepna, Indrek Hunt ja Timo Lige.

•• Laupäeval on festivalil ansamblite ja töötubade päev ning tegevus käib peamiselt Kassari kiigeplatsil ja muuseumis ning Käina kultuurimajas. Toimub loodusmatk Tiit Hundiga ning osaleda saab tantsu-, laulu- ja pillitoas.

•• Pyhapäeval kõlavad kontserdid Hiiumaa kirikutes: Pyhalepas (Triskele), Kärdlas (Karmosˇka), Reigis (Timo Lige ja Indrek Hunt), Emmastes (Triskele) ja Kassaris (Paul Daniel ja Astrid Böning).

•• Lisainfo: www.hiiufolk.ee

Sõna “folk” on pisut ära leierdatud

Tänavu esimest korda toimuva Viru Folgi haldjas Ylle Rajasaar peab Viru Folgi eripäraks maa-, täpsemalt kyll merelähedust. “Siin on meri ja loodus, sumedad augustiööd, kivid ja Kuradisaar, kylakiik ja ehk tehakse lõketki – kõik folgile omased elemendid on olemas,” ytleb Ylle Rajasaar, kes ometi ei taha folki kui mõistet lahti seletada.

Keskkonnakaitsja ja -ajakirjanikuna tuntud naine leiab, et eks folgi tähendus ole igayhe jaoks oma ning ehk on see sõna liiga ära leierdatud. “Just nagu ökogi,” lisab ta. Ometi tundub, et paljude jaoks on just “folk” ja “öko” tihedalt seotud sõnapaar. Miks muidu on alles traditsiooni alustavale Viru Folgile myydud juba rohkesti pileteid.

Ylle Rajasaar arvab, et defineerimise vajadusest päästab ehk see, kui vaadata Viru Folgi esinejate nimekirja. “Angelit Saamimaalt, Johansonid, Taulid, Vägilased, Jääboiler, Marko Matvere.

Lihtsam on öelda, et meil on kohal peaaegu kõik muusikud, keda inimesed Eestis folgi alla arvavad. Peale Tätte keegi ei puudugi. See-eest astub yles legendaarne bioloogide sõupunt Rajacas. Neid mehi tänavu kusagil mujal ei kuule.”

“See on lihtne muusika ja lihtne elu,” leiab Rajasaar lõpuks kõige lihtsama versiooni. “Eestlasele sydamelähedane, lihtsalt mõistetava sõnumi ja selge viisiga muusika.” Aga lihtne ei tähenda siin kindlasti mitte raskusteta või mugavat. Kui vahest tundubki nii, siis tasub meeles pidada, et nii selle muusika kui ka eluviisi juured on sajandite taga ning tänapäeval tehakse seda austusest ja austusega esivanemate vastu, tänu kelle raskele elule on meil tänapäeval nii mugav, et mitte öelda yldse võimalik elada.


Looduslähedase eluviisi propageerimist aimub Viru Folgil selgelt näiteks korraldajate palvest, et autodega tuldaks nii vähe kui võimalik ning võimalusel kasutataks Looduse Omnibussi. Kui siiski teisiti kohale ei saa (Rajasaar tunnistab isegi, et Käsmu yhissõidukeid just eriti palju ei sõida), siis palutakse plekk-liisud panna kogu festivali ajaks parklasse ning mitte nendega mõttetult edasi-tagasi paarutada. Neile, kes jalgsi käia ei jaksa, on kohapeal velotaksod, vahepealsetele soovitatakse jalgrattaid.

Viljandi ja Käsmu miljööd ei oleks paslik võrrelda. Ent just Ylle Rajasaar on see, kes usub kõige kindlamalt, et kõigi kolme festivali korraldajad propageerivad teatud mõttes ikkagi yht ja sedasama.

Viru Folk

8.–10. augustini Käsmus

Toimub esimest korda.

•• Välisesinejad: Angelit (Soome), Bumass Project (Soome), Pohjannaula (Soome), Hoven Droven (Rootsi), Ensemble 96 (Norra)

•• Kodumaised esinejad: Liisi Koikson & Helletused, Vägilased, Virre+, Oort, Ro: toro & Karl Laanekask, Marko Matvere & VLY, Zetod & Tsibihärbläseq, Sofia Joons, Kait Tamra, Juhan Uppin, Anu ja Triinu Taul, Johanson & Vennad, Diskreetse Mango Trio, Henry Laks, Siiri Sisask & The Band, Bonzo, Chalice & Jyrmo Eespere, Tõnis Mägi & Riho Sibul, Jääboiler, Klapp, Nikns Suns, Indigolapsed, Kiritöö, Suisapäisa, Imre Myrk, Virve Köster, Olavi Kõrre & Astrid Böning, Lauri Saatpalu & Peeter Rebane, Astrid & hiidlased, Tiia Paist & Kadrina Kapell, Peep Puis, Rajacas.

•• Festivali pealava on Lainela puhkekylas, metsalava Vana-Jyri neemel ning merelava meremuuseumi taga rannal. Kabelis toimuvad autorilaulude kontserdid ning rahvamajas saab jälgida looduse- ja ajalooteemalisi filmi- ja fotoprogramme. Kirjanike maja hoovis toimuvad luuleõhtud, kus osalevad näiteks Contra, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane. Jaak Johansoni ja Ott Sandrakuga saab minna retkele, Aleksei Turovski räägib loomadest folklooris ja Kalle Suuroja tutvustab kive.

•• Viru Folgi korraldajad paluvad eelistada autodele busse ning soovitavad kaasa võtta sularaha, sest Käsmus pole rahaautomaati.

Folk ei ole pärimusmuusika

Eesti konkurentsitult eakaima folgifestivali – Viljandis seekord juba 15. korda toimuva suurpeo – korraldajad ei tee aga sugugi folki. “Viljandi pole folk, Viljandi on pärimusmuusikafestival,” paristab Viljandi Folgi vägilane, hing ja isa Ando Kiviberg yhe hingetõmbega veel enne, kui kysimus lõpule jõuab. Ja räägib kyllap mitmesajandat korda, et festivali maakeelses nimes ei sisaldu ega ole kunagi sisaldunud sõna “folk”. Eksiarvamus sai tuule tiibadesse 1994. aastal, kui rahvusvahelisel eesmärgil võeti paralleelselt kasutusele ingliskeelne nimi “Viljandi Folk Music Festival”.

Kui kysida, mis loom see folk tegelikult on, võtab ka “vana kala” Kiviberg mõttepausi. “See on terminoloogia kysimus. Kui ausalt öelda, siis minu meelest on see amerikanismist tekkinud termini teisend,” tunnistab ta. Vastates tahtlikult või tahtmatult ka mitmele alles esitamata kysimusele...

Olgu folgi mõistega kuidas on, selge on see, et selle eluviisi puhul (ja just Ando Kiviberg on öelnud, et pärimusmuusika on eluviis) ei jää asi byrokraatia taha. “Aga kui kysida, mis ma arvan sellest, et nii palju festivale toimub, siis ma arvan, et see on hea, sest neil mängitakse ju pärimusmuusikat. Oleks ju mage, kui pärimusmuusikat saaks kuulata vaid yks kord aastas neli päeva,” lõpetab ta.

Et oma festivali mõne sõnaga teistest eristada ja esile tuua, nimetab Kiviberg, et Viljandi festivali puhul on ehk eesmärk kõige selgem “Meie tahame pärimusmuusikat propageerida ja õpetada, et kultuuri omanäolisus areneks,” liigitab ta pärimusmuusikafestivali ehk ajalooliselt kõige kandvamasse kultuurilisse konteksti.

Ja kuigi Viljandi festival ei ole enam ammu nisˇinähtus, on see kahtlemata eheda pärimusmuusikaga veidi tihedamalt seotud kui teised. Võtkem näiteks kas või hiljuti välja kuulutatud pillide kogumise aktsioon, mille käigus oodatakse inimestelt pööningult leitud või vanaisalt päritud kasutult vedelevaid pille, mida annaks korda teha ja huvilistele pillimängu õpetamiseks kasutada. On ju selle tohutu töö taga Eesti ainus ja ametlik pärimusmuusika keskus, kellel nyyd on Viljandi Kirsimäel oma kodumaja.

Viljandi pärimusmuusika festival

24.–27. juulini

Toimub 16. korda

•• Tänavune teema on näppepillid eesotsas kitarriga.

•• Põhiprogrammi kavas on 74 kontserti.

•• Esineb 15 välis- ja 28 kodumaist muusikakollektiivi.

•• Välisesinejad: Bruce Molsky (USA), Fernando Stern & Alejandro Soto (Tsˇiili) Fidola (Norra/Inglise), Flook (Inglismaa), Haugaard & Høirup (Taani), Helsinki Mandoliners (Soome), Ian ja Antti (Inglise/Soome), Majorstuen (Norra), Malbrook (Saksamaa), Paco Serrano (Hispaania), Parno Graszt (Ungari), Tbilisi ja Merani (Gruusia), Tomáš Kocˇko & Orchestr (Tsˇehhi), Toy Vivo (Iisrael), Trio Solnõško (Venemaa)

•• Kodumaised esinejad: Vägilased, Triskele, Helletused, VLY, Svjata Vatra, Oort, Ro:toro, Untsakad, Raud-Ants, Paabel, Tuulelõõtsutajad, Zetod ja Tsibihärbläseq, Väike Hellero, Tuule Kann ja Jaak Sooäär, Kärt Johanson ja Robert Jyrjendal, Indrek Kalda ja viiuldajad, Klapp, Pärnu Poisid, Kryysel, Muinasjututuba, Pööningubarokk, Mälutagune, “Armastuse ja rõõmu laulud”, DJ Harl:etno, Eesti Etno, Gjangsta, Mari Kalkun ja sõbrad, NolensVolens ja Beurre Salé, Trio Mandoliine.

•• Kontserdid kõlavad valdavalt seitsmes paigas Viljandi kesklinnas: Kirsimäel, Kaevumäel, Jaani kirikus, Kultrahoovis, uue Pärimusmuusika Aida kahes saalis ning Saku telgis, mis yhtlasi on festivali ööklubi. Lisaks on tasuta ehk Roheline lava, mis asub pubi Tegelaste Tuba hoovis. Peale selle toimuvad maakonnakontserdid ja õpitoad, avatud on käsitööhoov, Viljandi muuseumis ja aida keldris on muinasjututuba, Kondase keskuse aias regilaulupesa.

•• Lisainfo: www.folk.ee

Eesti Päevaleht