[text]
Täna on

t_panter.gifNeenetsimaal asuvalt Ortinski linnamäelt leidsid arheloogid haruldase peitevara. See koosneb 15 vaskesemest, mille valmistamisajaks arvatakse esilagu hiline rauaaeg ligikaudu 2500 aastat tagasi. Samast ajastust pärinevad näiteks ka Kunda hiiemäe kivikalmed. Leitud esmed kuuluvad ilmselt soome-ugrilastele. Sarnaseid leide on seni saadud yksnes Permi oblastist. Nõnda siis on Ortinski leid esimene mitte yksnes oma piirkonnas vaid kogu Põhjas.

Väikest Kaini oja tunnevad peagi kõik Põhja-Euroopa ajaloolased. Just sealt, Ortinki jõesuu lähedal avastatigi peitvara. Esimesed vasklehed leiti tuiskliivast juba pool tunnikest peale uurimisreisi moona mahalaadimist helikopterilt, kirjutas Neenetsimaa ajaleht Narjana Võnder.

Tänapäeval nimetatakse selliseid muistseid vaskesemeid kristlikust traditsioonist lähtudes iidoliteks ehk ebajumalakujudeks. Isegi ERMi pysinäitusel välja pandud Peko kuju sildistati veel kymnekonna aasta eest ebajumala mõistega. Soome-ugrilaste jaoks on neil aga pyha tähendus - nad tähistavad kõige elava, s.h inimeste ja loona yhtsust. Yhel leitud plaadikesel on soe pea. Kui seda pöörata, ilmub inimese nägu. Inimpõdra ja teiste sarnaste kujukeste eesmärk oli esile tuua yhiseid juuri. Kõigis loonauskudes on peetud loomi või linde või teisi elusolendeid oma hõimu või rahva esiisadeks.

Neenetsi ja Arhangelski oblasti muuseumide yhise uurimisreisi eesmärk oli saada uusi teadmisi Põhja asustamisloost.

Kaini oja aarde viivad arheoloogid Pomorje pealinna, kus seda hakatakse uurima. Hiljem pannakse see välja Neenetsi muuseumis. Huvitav, kuidas kyll arheoloogid seletavad seni vaid Volgamaal tuntud rahva ilmumist muistsele Neenetsimaale?

Sama uurimisreisi ajal avastasid arheoloogid veel huvitavat. Kirtui järve ääres asuva Krasnoe kyla juurest leiti keskaegseid naiste vaskehteid, mis kuuluvad samuti soome-ugrilastele.

Pilt: vaskplaat inimsoega, Neenetsi muuseum


Maavalla koda