Kellel suvises Tallinnas paar tunnikest vaba aega jääb, võiks seada sammud Kadriorus asuvasse Kumusse. Seal on fotonäitusel välja pandud etnograafilise kallakuga pildid, millel on jäädvustatud setode, saarlaste ja rannavirulaste elu-olu aastatel 1911-1915.
Piltidelt vaatavad vastu sisendusjõulised näod ja unenäoliselt tuttavlikud olustikud kadunud maailmast. Pildid jutustavad lugusid, mis täiendavad Oskar Looritsa Endis-Eesti elu-olu nelja köitesse kogutud pärimust. Paratamatult tekib kysimus, millal saame oma esivanemate pildilise elu-olu-raamatu, olgu see siis kasvõi võrgus.
Näitus "Reis maale. Etnograafilised tyybid fotos" on kokku pandud peamiselt ERMi fotokogus leiduvatest Johannes Pääsukese tehtud piltidest. Näitusele annavad laiema tausta Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Togos tehtud teiste piltnike sarnased pildid.
Näituse koostaja Liina Siib kirjutab:
”Pääsuke töötas samaaegselt foto- ja filmikaameraga. Seda, kui lähedal need kaamerad teineteisele asusid, võib näha näituse Setu "osakonna" fotosid ja lyhifilmi "Retk läbi Setumaa" (1913) kõrvutades. Setumaale sattus Pääsuke mitu korda, sest setude pyhad ja rituaalid mõjusid tolleaegse eestlase pilgule võõramaiselt.
Pääsukese ERMi matkade ajal peetud päevik ja "päewapildid" räägivad meile sellest, mida tol ajal sai ning peeti vajalikuks pildistada, fotograafi pilgust ja ysna rasketest töötingimustest. Pääsukese matkad olid lyhiajalised, neist jäi negatiivile esimese kohtumise elav jälg.
Pääsukese ylesvõtteid täiendavad teiste kutseliste ja asjaarmastajate piltnike tööd samadest paikadest. Maarahvast näidatakse "tööl, pidudel, lõbutsemisel, igapäevasel talitusel ja iseloomulike tyypide kaudu (rahvariides inimesed)". Kultuurisisest vaatlust laiendavad soome-ugri hõimukaaslasi uurinud soomlase Armas Otto Väisäneni fotod setudest. Elukutseliste päevapiltnike (H. Tiidermann, J. Pääsuke, C. Bulla) kõrval tegelesid etnograafiliste ylesvõtetega kooliõpetajad, rahvusmuuseumide teadustöötajad, vabatahtlikud kirjasaatjad, vanavara kogujad, muusikateadlased jpt.
Eestile asukohalt lähedaste piirkondade maaelu pildistamise sarnasused ja erinevused tulevad esile võrdluses 20. sajandi esimesel poolel Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis tehtud fotodega. Põhja- ja Baltimaades seostus moodsate aegade tulekuga kaasnenud huvi kaduva talupojakultuuri uurimise ja säilitamise vastu rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja oma mineviku avastamisega. Erinevalt läänemaailma esindajatest, kes võtsid kolmandas maailmas yles kolonialistlikke tuure kultuurilise "teise" sildistamiseks, tegelesid siinsed vaatlejad pigem oma näo ja kultuuri positsioneerimisega. Eesti rahvuskultuuri modelleeriti Põhjamaade eeskujul. Kultuurikogemuse põhjal tehtud foto, mis konstrueerib kultuuri ja sotsiaalset reaalsust, pidi pakkuma tuleviku tarbeks kindlustunnet sisendavaid tõlgendusi.
Fotost endast kui arhiivipraktikast kõneleb näiteks leedulase Balys Buracse eluaegne Leedu kylade fotoprojekt. Heinrich Tiidermanni "Estonica" albumid (1903) on julge katse kleepida oma perekonnana albumisse selleks ylesvõetud Eesti inimesed, asjad ja kohad. Sloveenia Etnograafiamuuseumi valik "Togo albumist" (1911–1914) annab põgusa ylevaate traadita telegraafi ehitusest Kamina kylas Saksamaa Lääne-Aafrika koloonias Togos ning kohalike elanike igapäevaelust. Soome fotograafi Jorma Puraneni sari "Maarf Leu’dd" (1973–1985) käsitleb Teise maailmasõja tulemusel Petsamo kandis oma põliskodu kaotanud koolasaamide elulaadi ja kommete kohandumist uutes elutingimustes Soomes ymberasustatuna Inari järve kallastele.
Näitusel välja pandud enam kui 200 foto negatiivide ja positiivide omanikud on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Läti Folklooriarhiiv, Soome Rahvusmuuseum, Nordiska Museet Stockholmis, Sloveenia Etnograafiamuuseum ja Vytautas Suure Sõjamuuseum Kaunases. Kasutatud on ka Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Rotermanni soolalaos toimunud näituse "Unustatud eesti foto" (1998) ja Eesti Rahva Muuseumis (ERM) koostatud rändnäituse "Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga" (2003) eksponaate.”
Näitus jääb avatuks sygiskuu 14. päevani T-P kl 11.00-18.00. Kassa suletakse 17.30.
Maavalla koda