Setude leelo on tuhatkond aastat vana ning vajab kaitset ja tunnustamist.
Setu leelo-tava esitamisest UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja on veel puudu viimased filmilõigud, mis võetakse yles sel laupäeval XV Seto Kuningriigi päeval Värskas, kirjutas EPLs Anneli Ammas.
“Arvasime, et seto leelo traditsioon on vahepeal katkenud, aga siin on täiesti selgelt võimalik lauljate rida põlvkonnalt põlvkonnale nimeliselt jälgida,” ytles Seto ylemsootska Aare Hõrn. “Kõik tingimused UNESCO nimekirja sattumiseks on meil täidetud.”
Hõrn on yks setudest, kes koos kultuuriministri määratud komisjoniliikmetega on 2005. aastast tegelenud selle nimel, et setu leelo UNESCO nimekirja kanda. “Selle taotluse kokkupanek on sundinud meid endid tegema revisjoni, mis seto kultuur on ja mis sellest olemas on, aga ka vaatama edasi, mida keegi peaks tegema, et see ka edaspidi säiliks ja areneks,” nimetas Hõrn juba saadud kasu lisaks sellele, et setu kogukond on teiste setu asja ajavate partneritega tõsist koostööd arendanud.
Põhjalik eeltöö
Heinakuu algul kogunes esimest korda Seto Leelotarkade Kogo, mis arutab edaspidi setu leelo sisulisi kysimusi.
Setumaa riikliku kultuuriprogrammi esimees Anton Pärn oli täis usku, et UNESCO kõrge komisjon teeb umbes aasta pärast otsuse see nii eripärane rahvakild oma yrgse leelotavaga yleilmsesse nimekirja arvata. “Kaitse alla ei võeta seda, mida kaitsta ei suuda, kuid setode puhul on juba palju tehtud,” lisas Pärn ja tuletas meelde, et esimese setu leelopäeva korraldasid setud juba 1979. aastal.
Juba UNESCO nimekirja jõudnud Kihnu kultuurialaga võrreldes on setudel Pärna sõnul pulbitsemist rohkem ning eeltöö olnud põhjalikum. “Juba 19. sajandil, kui rahvaluulet koguma hakati, paistis Setomaa oma erilisusega silma,” kiitis Pärn.
Hõrna arvutuste järgi on setudel 20 leelokooris kuni 300 lauljat, kellele lisanduvad passiivsed lauljad. Setude täpset arvu ei teata, kuid arvestatakse umbes 5000 setuga Eestis ning 500 setuga Venemaal.
Mis on setu leelo?
•• Setu leelo on põline laulmisviis, mille osaks on peale omapärase mitmehäälsuse ja hääletekitamise viisi ning kindla ylesehitusega sõnade ka sõnade loomise reeglid ja laulmisolukorrad. Leelot nimetatakse ka läänemeresoome vanema runolaulutava eripäraseks kohalikuks viisiks.
•• Leelo on yks setu kogukonna omatunde ja yhtekuuluvustunde alustalasid, millega antakse edasi eluviisi, keelt ja kombeid.
Pilt: Seto naised 10220. a kuningriigi päeval