[text]
Täna on

Kas saata laps sygisel kooli või jätta koduõppele?

MTY Eesti Koduõppekeskus suvepäevad toimusid sedakorda 26.-27.07. Unipiha algkoolis Pangodi järve ääres Tartumaal, kirjutas Maalehes Anneli Sihvart.

Osalejate hulgas oli nii peresid, kus lapsed juba mitmendat aastat vanema soovil koduõppel, peresid, kus koduõpe algab sellest sygisest, kui peresid, kus lapsed alles väikesed või isegi syndimata, kuid vanematel on juba mõte, et tulevikus võivad nende järeltulijad koduõppele jääda.

Miks koduõpe?

Koduõppele jäämise ajendeid ning põhjusi on mitmesuguseid. Koju võidakse jääda põhjusel, et edaspidiseks eluks tõepoolest olulisi asju, millega tegeletakse, on sedavõrd palju, et õppida nende kõrvalt kyll jõuab, kuid igapäevaselt koolis käia hästi enam mitte.

Kui palju on kellegi jaoks palju, sõltub muuhulgas lapse tervisest - mõned lihtsalt on väikesest peast pisut nõrgemad kui teised, alles hiljem saavad tugevaks. Need on enamasti lapsed, kes kooliajal alatihti pikalt haiged on – keha ja vaim võtab vajaliku puhkusekoguse ilmselt sel moel endale ise.

Koju võib jääda seetõttu, et pere peab vajalikuks oma last tavapäraseks kujunenust mõnevõrra erinevalt õpetada. Kuni kõik riigi arvates esmavajalik sealjuures ikkagi selgeks saab (selgub eksamitel ja tasemetöödes) ja lapsed yhiskonnas hästi toime tulevad, pole tegelikult kellelgi põhjust rahulolematuseks.

Lõpuks, koju võib jääda ka seetõttu, et õnnetul moel selgub - kooli ja õpilase koostöö ei suju kohe kuidagi. Kui õpetaja ytleb noorele või lapsele, et teda pole mõtetki õpetada, sest niikuinii kujuneb temast pätt ja joodik, siis pole ilus syydistada vanemaid, kes lapse koolist ära võtavad, eesmärgiga temast siiski kedagi muud kui pätti kasvatada.

Ja kui laps tuleb alatihti koolist tõdemusega, et tegelikult ei saanud ta seal sel päeval suurt midagi targemaks, seega oli varahommikune vägisi ylestõusmine jälle kord mõttetu, ning kui vanem lisaks sellele veel märkab, et ta järeltulija on hakanud endisest hoopis õudsemalt käituma, matkides alateadlikult ei kellegi teise kui mõne pisut õnnetu pedagoogi suhtumist ellu ja inimestesse, siis on ilmselgelt ka kätte jõudnud hetk, mil oleks tarvis esiteks põhjalikult uurida, kuidas koolipäevad mööduvad, ning teiseks mõelda, kas ning millisel moel olukorda muuta annaks.

Uus koduõppekord

MTY Eesti Koduõppekeskus liige Katre Luhamaa kõneles vanematele, milliseid võimalusi annab uus koduõppekord. Yllatusena selgus, et koolid on seadusakti tõlgendanud nõnda, nagu ei tohiks koduõppelapsed nyyd enam tundigi koolis käia.

Juriidilise haridusega Katre Luhamaa kinnitust mööda on nõue õppida ainult kodus kehtestatud tervislikel põhjustel koduõppele määratud laste jaoks. Vanemate soovil kodus viibivad lapsed võivad kooli ning kodu kokkuleppe korral tundidest valikuliselt osa võtta, kuid see peab olema kirjas ka yheskoos koostatavas isiklikus õppekavas, kas ja kui palju laps igapäevases koolitöös osaleb.

MTY Eesti koduõppekeskus juhatuse liige Ingrid Vooglaid rääkis, kuidas koostada isiklikku õppekava ning millised seadusaktid selle kohta käivad. Kui seni kehtiva koduõppe korra puhul polnud isikliku õppekava vanema soovil kodus õppivale lapsele nõutav, siis sellest sygisest alates on see kohustuslikuks muudetud.

Raskeim kysimus koduõppe otsuse vastuvõtmise järel võib olla, millise kooli juures seda vormistada.
Väga paljud koolid kardavad niisugust kummalist asja nagu koduõpe.

Teised jällegi on veendunud, et see, kas kodus tegelikult ka õpitakse, sõltub ainult sellest, kui põhjalikult nende õpetajad iga pisimatki ylesannet, mida tehakse, yle valvavad. Niisuguse hirmuga kaasneb paraku olukord, et õpetajad võtavad nii põhjaliku järelvalve näol enesele meeletult lisatööd, mis neid omakorda koduõpet just armastama ei saa panna.

See ylesanne on koolidele pandud kyll, et nad peavad koduõppe taset jälgima ning õppe katkestama, kui laps vajalikul määral edasi ei jõua. Ise kysimus on, et mõneajalise valvamise järel võiks ehk peret juba sedavõrd usaldama hakata, et iga millimeetrit enam yle vaatama ei peaks.

Yks põhjendus väga põhjalikuks valvamiseks on, et õpetajad ei saa ega oska selleta hindeid panna. Niisugusel saab igast kooliskäimisest enam-vähem järjekordne eksamiaeg.

On aga ka koole, kes usaldavad vanema antud hindeid ning hinnanguid, kes julgevad vanemat tunnistada õpetajana. Seni pole kyll keegi selliste koolide usaldust kuritarvitanud. MTY Eesti Koduõppekeskus soovib ka omalt poolt teha kõik, mis suudab, et niisugust asja ei juhtukski, kuna yks halvasti käituv lapsevanem võib ju rikkuda kogu koduõppe maine.

Koduõppekeskus annab nõu

Milliste koolidega koduõppe asjus vastastikku mõistvalt kokkuleppele on lootust jõuda, kuidas siis ikkagi koostada isiklikku õppekava, kui kaua kulub aega kodus õppimiseks ja ega koduõppelaps ometi kodus eluvõõraks jää, saab kysida MTY Eesti Koduõppekeskus liikmetelt - nad kõik jagavad oma kogemusi meeleldi.

Koduõppekeskuse kodulehekylje aadress on http://www.koduope.ee, koduõppest kõnelevate päevakirjade aadressid http://koduope.blogspot.com ja http://koduoppekass.blogspot.com/

Praegu on Eestis lapsevanema soovil koduõppel sadakond last. Uue koduõppekorra kohaselt, mis hakkab kehtima sellest sygisest, võib koduõpe vanema soovil kesta kuni põhikooli lõpuni.


Maaleht