Laupäeval esitleti Viljandi pärimusmuusika aida väikses saalis tervelt viit hiljuti valminud raamatut, mis on pyhendatud rahvapillidele ja -muusikale, kirjutas Sakalas Margus Haav.
Värskelt raamatulettidele jõudnud teoseid võib kasutada nii õppematerjali kui lihtsalt silmaringi laiendava lugemisvarana.
Raamatu «Eesti rahvapille» koostaja ning toimetaja Igor Tõnuristi arvates on ysna erakordne syndmus, kui korraga esitletakse nii paljusid rahvamuusikale pyhendatud teoseid.
«Ära on tehtud väga suur töö, aga sellega tekitatakse ka palju probleeme,» rääkis Tõnurist. «Võtame näiteks meie raamatu. Millist pilli me siis õieti rahvapilliks yldse peame?»
Pildi- ja helinäidetega kogumik
«Eesti rahvapille» on fotode ja helimaterjaliga illustreeritud ylevaade eesti rahvapillide loost. Raamatu autorid tutvustavad pille, mida on mängitud minevikus või mängitakse tänapäevalgi, samuti mõnda hilisemal ajal kasutusele võetud muusikariista.
Kirjeldatud on enam kui kolmekymmet pilli, umbes sama palju nende alaliike ning pillide ajaloolist ja rahvakultuurilist tausta.
Raamatut täiendab 25 palaga plaat, millel leidub arhiivides säilitatud ning uuemast ajast pärit soolo- ja ansamblimängu salvestisi.
«Heliplaadi kokkupanek oli keerulisem, kui ma algul arvata oskasin,» tõdes Meelika Hainsoo. «Muusikalist materjali on väga palju.»
Paljud salvestised tehti nimelt raamatu tarvis. Selles on yhele tasemele asetatud pajuvile ja viiul, kukepill ja akordion, sest kõigil neil on endisaegses musitseerimises kindel koht.
Raamatu autorid on peale Igor Tõnuristi ja Meelika Hainsoo Aleksander Sünter, Tarmo Kivisilla, Anneli Kont-Rahtola, Cätlin Jaago ja Tarmo Noormaa.
Ootab lai tööpõld
Eestirootsi rahvakoraalid yhiste kaante vahele kogunud Sofia Joonsi sõnul oli materjali palju, aga see oli valdavalt akadeemilist laadi.
«Mõtlesin, et kirjutan selle raamatu endale,» rääkis Joons. «Yritasin teha niimoodi, et kogu eestirootslaste kaart oleks kaetud. Raamat on mõeldud nii neile, kes noodist ei laula, kui neile, kes laulavad noodist väga hea meelega.»
Igor Tõnurist nentis, et rahvamuusika uurijaid ootab ikkagi ees päris suur tööpõld.
«Kandlemängust võib kirjutada väga pikalt ja laialt,» tõi ta näiteks. «Käsitleda võib kandlemängu tehnikaid, mis on juba kadunud või kadumas. On palju kandletyype, uusi tekib järjest juurde. Selliseid valdkondi on palju!»
RAAMATUD
Rahvakultuuri huviliste lugemislaud on saanud rikkamaks viie teose võrra.
• Mari Sarv, «Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis»
• Sofia Joons, «Eestirootsi rahvakoraalid»
• Taive Särg, «Kalendrilaulud»
• Janika Oras, «Viie XX sajandi naise regilaulumaailma»
• Mitme autori yhistöö «Eesti rahvapille».
Allikas: pärimusmuusika keskus