Samal ajal kui Vabaduse platsil toimuvad kaevamised, uuritakse ka Jägala muinaslinnust.
Jägala linnamäe ja selle ymbruse muinasleiud on sobiv võrdlusmaterjal Tallinnast Vabaduse platsilt leitud noorema kiviaja leidudele, kirjutas EPLs Tanel Mazur.
Jägala kaevamisi juhtinud TY laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul on Jägala ja Tallinna leiud väga sarnased. “Käisin Tallinna materjali vaatamas ja see, mis sealt leiti, on tõeliselt vahva. Jägala on aga see koht, mis pakub selget vastet Tallinna leidudele,” sõnas Kriiska.
Erinevalt Tallinnas toimuvatest suuremahulistest ja ajapitsituses olevatest päästekaevamistest olid tööd Jägalas puhtalt teaduslikud ja ylipõhjalikud.
Tallinna leide võiks tema sõnul dateerida vahemikku 3500–2000 aastat eKr ning umbes samasse aega kuulub ka Jägala kiviaja asulakoht.
“Ilmselt olid need kyll erinevad asustusyksused ja erinevad kogukonnad, kuid läheduse tõttu, miks mitte, suhteliselt tihedas läbikäimises,” möönab Kriiska.
Leide andnud kiviaja asulakoht tuli välja ajaliselt hilisema linnusekoha alt. Ymbruskonna asulakohtade väljaselgitamine oli väliuuringute yks selle aasta eesmärk.
Lisaks leidis Kriiska uurimisryhm veel yhe ulatusliku rauaaja asula teisel pool Jägala jõge. “Spekulatsioonina võib öelda, et kui linnus maha jäeti, siis tekkis teisele poole jõge uus asulakoht. Keraamika tundub seal olevat veidi noorem,” oletab Kriiska.
Oletus on võetud töösse, seda enam, et linnamäe enese kaevamisel saadud tulemused annavad veidi vanema rauaaja kultuuri pildi.
Arheoloogide sellesuvine kolmas eesmärk oligi teha kindlaks, kas linnusel on yldse säilinud korralikku ja puutumatut elmakihti, ning võimalusel see piiritleda.
Siin olid abiks geoloogid ja nende maapõue uurimise viisid. TY geoloogia instituudi teaduri Jyri Plado abiga rakendati elektromagnetlainetega töötavat radarit kõige lootustandvamates paikades linnamäel. “Kiht on selgelt jälgitav, selle peal aga kuni meetripaksune luide, mis on kuhjunud siia mäe otsa pärast seda, kui asula maha jäeti,” selgitab Plado.
Radariekraanilt paistab tõesti hulk siksakilisi jooni, nende vahel aga yks tumedam, teist tooni joon, mis näitabki kätte kultuurikihi asukoha.
“Jyri roll on olnud suur. Radari tulemuste järgi tegime kaevandi ja avastasime, et siin on säilinud kultuurikiht ja mitte ainult. Kultuurikiht on selles mõttes fantastilises olukorras, et luite all ei ole teda hiljem segatud ega ymber pööratud,” vaimustub Kriiska. “Kui tahta tulevikus linnuse sisemust uurida, siis selleks on materjali kyll ja kyll.”
Suurim linnus põhjalas
- Jägala linnus oli oma asutamisajal, paar sajandit eKr (eelrooma rauaajal) suurim teadaolev omataoline Põhja-Euroopas.
- Esimesed kaevamised Jägala linnamäel toimusid 1920. aastatel, kui avastati linnusekoht ja esimene kiviaja asulakoht.
- Kolmandat hooaega on Jägala linnamäel ja selle ymbruses töötanud Tartu ylikooli arheoloogid. Varasematel aastatel kaevati kaks kaevandit läbi linnusevalli sellistes kohtades, kus need olid juba purustatud. Lisaks on tehtud hulgaliselt mullapuuri ja labidaga surfe ehk prooviauke.
- Sellel aastal uuriti põhjalikult ka linnuse ymbrust. “Tavaliselt valitakse magusamad kohad ja tehakse surfe. Meie tegime poolvägisi – linnuse juurest minnes iga 15–20 meetri tagant tehti auk maasse,” kirjeldab Kriiska.
- Laiem võrdlus Jägala kohast ymbruskonna arheoloogilises yldpildis peab Kriiska arvates selguma alles mitme aasta pärast. “Selleks on vajalik teabe võrdlemine veel laiemalt alalt, näiteks teabe vahetamine Gerly Vedru juhitud Tallinna ylikooli tööryhmaga, kes samas kõrval tegutseb,” sõnab Kriiska.