[text]
Täna on

t_poispill.gifLeisi rahvakultuuriseltsi Leisi VäRKS eestvedamisel toimuv pärimuslaager algas sealses koolimajas juba esmaspäeval. Yheskoos meisterdatakse kuni nädala lõpuni põispille ja hõbeehteid ning nauditakse laagriõhkkonda, kirjutas Oma Saares Kersti Kukk.

Juba neljandat aastat on laagris pille meisterdamas Saaremaa yhisgymnaasiumi muusikaõpetaja Mari Ausmees. Lisaks põispillile loodab Ausmees laagri lõpuks ka yhe jaurami valmis teha. Pillidel lubas Ausmees ise mängima hakata ja tundides lastelegi näidata.

Põispill ise on yks huvitav muusikariist. Laagris juba kolmandat aastat pillitegemist õpetanud tuntud pärimusmuusika õpetaja, rahvapillimiester ja -mängija Toivo Luhats teadis kõnelda nii pilli ajaloost kui ka lasi kuulda selle kõla. Luhatsi sõnul on põispillil kõik keelpilli põhilised osad, kuid kõlakastiks on põis.

Ausmees ytles, et pillide tegemiseks toodi lihatööstusest kastitäis seapõisi. Põied pesti leelises ja pandi kuivama. “Terve koolimaja haises, kui need kuivasid,” naeris Ausmees.

Laagri yks eestvedajatest Mart Aardam kõneles, et põispilli puhul on huvitav see, et kuna valmistamiseks kasutatakse seapõit, siis on iga pilli otsas ka seapea. Ausmees ytles, et tema pillivarre otsa on voolitud teatrisiga. Seapea on kahepoolne – yks notsu on naerul, teine kurva suuga.

Oma ala fanaatikud

Aardami sõnul on laagris kokku pea veerandsada osavõtjat, nii maakonna muusikaõpetajaid, nende lapsi kui ka muidu huvilisi. Näiteks tuli juba teist aastat Leisi pärimuslaagrisse Kolga-Jaani tydruk Säde Tatar. 15-aastane pärimusmuusikahuviline Säde sõnas, et laager on igatpidi hariv ja huvitav. Yhelt poolt saab ta valmistada rahvapilli, teisalt kuulata laagriliste jutte.

Ka Ausmees leidis, et õhkkond, mis laagris valitseb, on seda väärt, et nädal argimuredest eemal olla. “Me oleme siin kõik väga õnnelikud,” tõdes ta. Ausmehe sõnul on laagris koos oma ala suured sõbrad ning eelnevatel aastatel on ette tulnud sedagi, et töötoas meisterdatakse pille kella kolmeni öösel. Lisaks pillidele valmivad laagris ka hõbe- ja vaskehted, nii käevõrud kui sõled.

Järgmisel aastal võib pärimuslaager Mart Aardami kinnitusel aga veidi teistsugune tulla. Nimelt mõeldakse seks puhuks varasematel aastatel meisterdatud pillidel mängida ja võib-olla tuurilegi minna.

Eelneval kaheksal aastal on valmistatud roopille, väikseid kandleid, torupille, vilepille, parmupille, hiiurootsi kandleid, trumme, moldpille ja karjapasunaid. Aardami sõnul on peale tema laagri korraldajateks veel Lilian Väster, Tiina Oks, Jaak Oks, Irja Aardam ja Elo Liiv.

Pilt: Mart Aardam, SÜG-i direktor Viljar Aro ja SÜG-i muusikaõpetaja Mari Ausmees veel pooleli põispilli uurimas.


Oma Saar