Pyhapäeval, 10. põimukuud on esimene rukki emapäev ehk tulepäev, rahvakalendris tuntud kui lauritsapäev, laratsipäev, labõrõdsapäev, laaritsapäiv, laratsepäev, lortsapäiv.

Aastaring veereb sygise poole. Tulepäevast kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld yles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei syydata, tal lastakse puhata. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on sel päeval hoopis koldesse vett piserdatud ja pandud pang vee ja vihaga ahju otsa. Pesu pesemine tulepäeval täidab sama ylesannet. Mõnel pool on sel päeval pyhitud korstnaid.

Lauritsaga pole nalja. Kuusalu vald pani hiljaaegu oma vapile resti, millel Laurits olevat ära põletatud. Pani teadjate ja paljude kohalike tahtmise vastu. Peale seda läks ymbruskonnas lahti kahjutulede sari - põlesid saunad ja majad ja isegi Kolga rahvamaja. Paljud kohalikud kõnelesid, et see on vapiga tule surkimise pärast.

Rukki emapäeval toimub loonas teinegi muutus. Õun ja kartul saavad maitse ja siitpeale on täisluba neid syya. Õllesõbrale on aga tähtis, et humalale luuakse nyyd viha.

Kuusalus on teatud, et lauritsapäeva räimesilk on kõige parem. Sel ajal tehti valmis talvesilgud. Sygisesi niisa ja marjata silke on ka yldiselt nimetatud lauritsa silkudeks.

Kolm päeva enne ja kolm pärast esimest rukki emapäeva on õige aeg kylvata rukist. Seda eeskätt põhjapool. Samuti peab nyydseks olema laisalgi põllumehel esimene rukkirehi yles seatud. See tähendab, et uudsevili on juba käes.

Rukkiema tuleks mõista kui rukkihaldjat - rukki hoidjat, rukkivaimu. Emal on siinkohal siiski ka muid tähendusvarjundeid nagu algus, tugi, põhi ja hoidja.

Näiteks laeva emapuu, laeva ema, paadi ema, venne emä, särgi ema – hammõ imä (särgi algus või pihaosa), võrgu imä (kalapyynise pära), tuuligu ema (tuuliku pystvõll), mõõgade emä (linaropsimismõõkade hoidja), voki ema (kere). Jõe emaks on selle sygavaim voolukoht.

Mida on sellest jutust õppida inimesel, kes hoolib pärimusest ja esivanemate tarkusest? Põllule ei maksa rukkiemapäeval minna ega põhutööd teha. Tasuks võtta aeg maha, ja kasvõi mõttes tänada loonat ja miks mitte ka põllumeest.

Ja veel, tulepäeval võiks suitsu-, piibu- ja muidumehed jätta tuleriistad rahule. Las tuli puhkab. Seega, kui keegi tahab kypsetada rukkipyhaks värsket leiba või valmistada pidurooga, peaks seda tegema juba täna või homme.

Pärimust esimesest rukkiema päevast

Maavalla koda