Arheoloogid leidsid uurimistööde käigus Ruhnust sadamakoha jäänused ja potikilde, mis viitavad inimeste peatumispaigale või koguni kiviaegsele asulale, kirjutas Meie Maas Kristiina Kruuse.
Kiviajast pärit potikild võib viidata lihtsalt hülgeküttide peatumispaigale või ka asulakohale. Selgust ajalukku toob täiendav uuring.
“Leidsime väga omapärast Narva keraamikat, mille vanus võib olla 6000–7000 aastat,” ütles muinsuskaitseameti arheoloogist vanemspetsialist Maili Roio. Potikillud viitavad Roio sõnul inimtegevusele, kuid kas tegemist oli hülgeküttide ajutise peatuspaiga või püsiasulaga, seda ei osanud arheoloog enne täiendavat uuringut öelda.
Aivar Kriiska uurimisreisi tulemusel oli Ruhnus seni teada kuus kiviajast pärit asulakohta.
Ruhnu muuseumi direktori Märt Kapsta hinnangul on tegemist väga tähelepanuväärse leiuga, sest uus, järjekorras juba seitsmes asulakoht tähendaks, et Ruhnu tõuseb asustustiheduse poolest valdade hulgas esiritta.
Lisaks potikildudele leidsid uurijad ka sadamakoha jäänuseid, kuid leid on veel liiga värske, et uurijad saaksid anda täiendavaid selgitusi. “Niiöelda järeltööd on vaja teha ja pärast seda saab juba täpsemalt kõigest rääkida,” lausus Roio.
Ruhnut uurisid Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja muinsuskaitseameti teadlased, kes tegid seda saarte arheoloogilise merekultuuripärandi programmi raames. Mitmed kirjeldused ütlevad, et Ruhnus peaks olema palju arheoloogiliselt huvipakkuvat ning kuigi sel aastal Roio sõnul Ruhnus enam uuringutega ei jätkata, võivad uurijad tuleval aastal Ruhnu tagasi pöörduda.