Ämber ämbri järel liiva pudenes läbi sõelade. Lõkkel podises Sindi-Lodja III asulapaiga keraamilises potis odrakruubipudru. Arheoloogid ja -hakatised olid taas kord valla pääsenud, kirjutas Postimehes Agnes Kuus.
Kuidas sattus Sindi-Lodja pott Pärnumaalt Põhja-Eestisse, ja seda umbes 7000 aastat hiljem, kui osavad näpud need kammkeeramilised nõud savilintidest kokku panid ja tulekindlaks kuumutasid?
Aga nii, et on teatud hulk inimesi, kellele pakub huvi maa sees tuhnida ka muuks kui kartulipanekuks või kinnisvara arendamiseks.
Suurema osa heinakuust kaevas kymmekond arheoloogiahuvilist ja tudengit Tartu Ylikooli arheoloogiaprofessori Aivar Kriiska juhendamisel eelmisel aastal laineid löönud linnuse ymbruses.
Mullu selgus, et Jägala linnus, kus kasutati keerulist puittarandehitust, pärines ajast paar sajandit enne Kristust. Varem oli arvatud, et Eestisse jõudis see kindlustusetyyp ligi tuhat aastat hiljem, keskmisel rauaajal ehk 6.-7. sajandil pKr.
Tänavune suvi tõi teadmise, et linnuse lähiymbruses olnud kiviaegsetes kylades kees elu samuti vähemalt tuhat aastat varem kui seni teada ehk juba 5000 aastat eKr.
Vana järgi tehtud uus
Odrahõrgutisega pott tuleasemel oli muidugi vana järgi tehtud uus ja selle autoriks Kriiska keraamikust elukaaslane Kristel Külljastinen. Kruup seal sees pärit aga poest, mitte muistsetelt põldudelt.
Patuga pooleks lisasid väljakaevajad sinna maitseks suitsusinki ja soola. Eksperimentaalarheoloogid on nimelt kindlaks teinud, et kiviaja inimeste toit maitseb ehedal kujul tänapäeva inimesele ysna vastikult.
Savipotil oli ajastuvaimu taaselustamise tagamõte, sest sarnases anumas keetsid oma roogi inimesed, kes elasid sel suvel leitud uues kiviaja asulakohas ning 2005. aastal leitud kiviaja asulakohas, mille piirid said paika pandud.
Peamisteks leitud esemeteks oligi keraamika, mis asetuvad Kriiska selgitusel yheselt Narva kultuuri, 5000–4000 eKr. «Nii nagu mõni mees tunneb autosid, tunnen mina keraamikakilde ja luutykke. Piisab, kui näen pöidlaotsasuurust tykki,» ei olnud leidude dateerimine Kriiska kinnitusel kuigi vaevanõudev.
Kaevamise vaheaegadel said verisulis arheoloogid muistsete nõude kilde oma käega katsuda. «Arheoloogid näevad ka oma leide hiljem vaid muuseumides klaasi tagant,» märkis Kriiska.
Töö väljakaevamistel oli jagatud õiglaselt, tugevamad kaevasid ja nõrgemad sõelusid. Vastunäidustatud ei olnud ka kohtade vahetus.
Jägala linnamäe sihikindlale uurimisele aluse pannud MTY Jägala Linnamäe asutaja Janek Safranovski oli koos kohale saabunud rahandusministri Ivari Padariga ja yhinesid kaevajate leeriga.
Tõsi, vahepeal kadus Padar mõneks tunniks Jäneda laadale, kust ei unustanud väljakaevajatele suitsuliha ja värskendavaid vedelikke tuua.
Tõsiste tegijate töö
Ministri naasmise ajaks oli puder valmis, tõsi kyll, mitte just kõrgeimas valmidusastmes, kuid kadus sellegipoolest kõhtudesse nagu vesi kerisele. Veel mõni tund kaevamist ja vabatahtlikud abilised võisid labidad nurka visata.
Liivakiht – kust, nagu Kriiska lahkelt selgitas, ei saanudki midagi murrangulist välja ilmuda – oli läbi sõelutud ning edasine töö jäi tõsistele tegijatele.
«Te ei teinud tyhja tööd,» lohutas Safranovski. Nimelt osutus liiv, mida tudengid ja kylarahvas läbi sõela surus, linnuse hilisemaks liivadyyniks ja selle alt tuli välja keskmise rauaaja, 5.–7. sajandi asula kulutuurikiht. Aga ka see polnud veel kõik. Välja tulid ka kynnijäljed ja selle kihi alt veel vanem kiht, mis pärines 2. saj eKr.
«Tähendusrikas on see, et kaevatud koht oli linnuse 2,8 hektari suurusel alal kyllaltki suvaline, ja see, et sattusime seal puitehitistele, näitab yht – tihe hoonestus oli väga suurel alal,» oli Safranovski kodukoha saladusteloori kergitamise tulemustega rahul.
Selleks aastaks on kaevamised Jägalas lõpetatud. Jägala linnamäe edasiseks uurimiseks kavatseb Kriiska appi võtta ylikooli geroradari, sest ajavahemikus 2000 eKr kuni rauaaegsete kylade tekkimiseni on tykk tyhja maad.
«Linnus ei saanud olla suletud systeem, vaid pidi seostuma ymberkaudse eluga. Saamaks teada, kuidas inimesed elasid, tuleb minna linnusest välja ja panna see ajastu taustale.
Kas meie leitud rauaaegne kyla oli linnusega samal ajal või eraldi muistis? Kas varaneoliitikum on piiriks või võis olla asustus seal veelgi varem?» loetles Kriiska kysimusi, millele vastuste otsimine seisab veel ees.
Jägala jäljed
• Jägala Jõesuu linnamägi asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõe paremal kaldal umbes 1 km kaugusel suudmest.
• Eesti suurima õuepindalaga (2,8 hektarit) linnus oli põhjakyljelt kaitstud madala valli ja kraaviga, mujalt järskude nõlvadega.
• Inimesed on selle koha peal elanud vähemalt 7000 aastat tagasi.
• Kindlustusi on sinna rajatud nii 2.-1. sajandil eKr kui ka 6.-7. sajandil pKr.
• 2005 algasid esimesed teaduslikud kaevamised, mis jätkusid tänavu.