Natuke yle kuu aja Käku kylas ja Tuiu Rauasaatme mägedes välitöödel olnud arheoloogiadoktor Jüri Peets “kolis” eile oma kolleegidega mandrimaale tagasi, osalemaks järgmisest nädalast uuel ekspeditsioonil Läänemaal Uuglas, kirjutas Oma Saares Aare Laine.
“Saaremaal täitsime oma eesmärgi sajaprotsendiliselt. Käkus tegime vajalikke katseid ja väljakaevamisi ning Tuius ehitasime uuesti yles rauasulatamisahjud. Väljakaevamistel leidsime ysna palju põnevaid asju. Mind yllatas kahe sirpnoa leid. Neid saab dateerida ajavahemikku kaks sajandit enne Kristust kuni kaks sajandit pärast Kristust. Järelikult yle kahe tuhande aasta tagasi on inimesed Käkus elanud ja tegutsenud. Siinsamas võis olla ka ohverdamiskoht. Ysna palju oleme leidnud ka muinasaegset keraamikat,” nentis aastaid Saaremaal uurimisreisidel käinud doktorikraadiga arheoloog.
Sel suvel oli arheoloogidel abi koguni Eesti Energiast. “Vastkaevatud kaablikraavi paljandunud kultuurkiht näitas, et kyla teine pool on samuti “muinasaega” täis. Kaevamise ajal oli meie järelevalve pidevalt kohal. Tulemus oli arheoloogide jaoks tulemuslik. Kopamehed ise olid samuti huvilised, kellega meil koostöö kenasti laabus. Luban, et kirjutan Käku maailmakaardile. See kyla, aastatuhandeid vana inimasustuse paik, väärib seda,” hindas teadusemees Käku unikaalsust.
Taevaraua saamisest veel vara rääkida
Kas taevast maale sadanud meteoriidipaladest annab rauda sulatada, seda ei tihanud Jüri Peets veel öelda. “Legendi järgi olnud Aleksander I ja Simon Bolivaril meteoriitrauast mõõgad. Kas see oli puhas meteoriitraud või meteoriitraud koos vesinikterasega? Meie siin tegime oma katseid saastevabas keskkonnas. Sepikojas hakkavad kõrvalmõjud segama. Laboratoorsed analyysid peavad näitama, mis välja tuli,” jäi Jüri Peets tagasihoidlikuks.
Käkul tegid arheoloogid katseid nii Siberist kui Hiinast leitud meteoriiditykikestega. Jüri Peetsi sõnul on neil hea koostöö Tallinna tehnikaylikooliga.
“Seda, et me Saaremaal neid katsid teeme, ei tohiks seostada Kaali meteoriidiga. Käkus on lihtsalt selline iidne keskkond ja meeleolunyanss loeb ka midagi,” nentis Eesti Kunstiakadeemia sepakunsti magistrant Tõnu Narro.
Jüri Peetsi arvates on ka ebaõnnestunud tulemus hea tulemus. “Projekti eesmärgiks on teaduslikult tõestada, kas on võimalik meteoriitset rauda valmistada või mitte. Ka negatiivne tulemus on hea tulemus. Meteoriitraua valmistamise ymber keerleb palju myyte. Teadus ei saa neile tugineda. Ennatlikke järeldusi ma ei tee,” kommenteeris katsetusi Jüri Peets.