Viljandimaa piiril Karuskosel leidis käesoleval nädalal aset järjekordne haabjalaager, kus kymmekond inimest õppis valmistama ajaloolisi yhepuulootsikuid, kirjutas Sakalas Liisi Seil.
Eesti haabjaseltsi korraldatud laager algas möödunud pyhapäeval ja kestis neljapäevani. Seal oli kaheksa osavõtjat: kolm Eestist, yks Inglismaalt, kaks Hollandist ja kaks Soomest.
Kolmapäeval, kui plaanis oli haabja laotamine, olid Karuskosele töö käiku jälgima oodatud teisedki huvilised ja neid liikus seal palju.
Laagri korraldaja Aivar Ruukel kõneles, et tegemist oli haabjalaagri lyhikese variandiga, kus põhitegevusele keskenduti vaid kolm täispikka päeva.
«Selle ajaga paati valmis teha ei jõua, seepärast olime erinevas staadiumis toorikud ette valmistanud,» selgitas ta.
Ruukel meenutas, et kui Soomaal kymmekond aastat tagasi vanade meistrite Jaan Rahumaa ja Jyri Lyki juhendamisel haabjalaagrite korraldamist alustati, olid huvilised kohapeal kymme päeva.
«Haabja tegemine on yhele inimesele kuu töö,» tõdes Ruukel, lisades, et vettelaskmiseks on paat kõlblik alles aasta pärast.
Laager lõppes laotamisega
Seekordne laager andis huvilistele haabja tegemisest kiire ylevaate.
«Esimesel päeval käisime metsas puid valimas ja võtsime yhe ka maha,» kirjeldas korraldaja. Teisel päeval lihvisid laagrilised Karuskosel pooleli oleva haabja väliskuju ja õõnestasid kolmandat, lõpetamisel olevat lootsikut.
Kolmapäev kulus laotamisele.
Mehed tegid Raudna jõe kaldale pika lõkke, mille ääres hakkasid paari sentimeetri paksuseks tahutud paaditoorikut soojendama.
Töö käigus täitsid nad lootsikut veega ja niisutasid selle kylgi. Niiskuse ja kuumuse mõjul muutus puit nii pehmeks, et pardad oli võimalik laiali painutada. Selleks asetasid mehed lootsiku kylgede vahele lepapulgad.
Mitu tundi kestev laotamine jäi seekord laagriliste viimaseks tegevuseks, sest pärast soovitud kuju saamist vedasid nad haabja kuuri alla kuivama. Õhtul ootas lõkke ääres mytanud mehi Karuskose suitsusaun.
Lisaks töövõtete õppimisele said laagrilised kohaloldud päevade jooksul Soomaalt teisigi elamusi. Näiteks teisipäeval tegid nad läbi poolepäevase haabjamatka Karuskoselt Riisale.
Haabjaselts kogub mõtteid
Vanade haabjameistrite mantlipärijatena juhendasid seekord selle veesõiduki tegemist Soomaa ettevõtja Aivar Ruukel ja Tartu lodjakoja liige Jaan Keerdo. Mõlemad kuuluvad heinakuu algul asutatud mittetulundusyhingu Eesti Haabjaselts asutajaliikmete hulka.
Lootsiku valmimisele aitas kaasa ka seltsi kolmas asutaja Priit-Kalev Parts, kes on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse õppetooli juhataja.
Aivar Ruukeli sõnul soovivad mehed seltsi kaudu haabjakultuuri laiemalt tutvustada: anda välja sellekohase raamatu ja väliyritustel lootsiku tegemist demonstreerida. «Mõtteid on teisigi,» lausus ta.
Korraldaja lubas, et haabjalaager leiab Soomaal aset ka järgmisel suvel.
Arvamused
Tobias Pfeiffer, huviline Hollandist
Leidsime sõbraga selle kursuse internetist.
Kui jätta välja sääsed ja parmud, meeldis mulle kõik siin nähtu. Eestis võib leida palju sarnasusi Hollandi elustiiliga, kuid nii mõndagi on ka teisiti.
Mulle oli väga huvitav otsida metsast õiget puud ning seda seest ja väljast lootsikuks kujundada. Meeldis ka tänane (kolmapäevane — toim.) lõpuprotsess. Puud kastes läks tule ääres palavaks, kuid oli lõbus.
Juha Korhonen, osavõtja Soomest
Olen ametilt kunstnik: maalin ja joonistan.
Minu eesmärk on laagris nähtud tegevust jäädvustada ja paberile talletada. Teen töö käigust fotod ja hiljem joonistan haabja tegemise algusest lõpuni yles.
Siin viibida on väga tore, mulle on see nagu muinasjutt!