12. sygiskuud toimub Lääne-Virumaal Oandi looduskeskuses pärandkultuuri päev, mille kestel võivad loodushuvilised osa võtta mitmest retkest ja ettevõtmisest, kirjutas Virumaa teatajas Eva Klaas.
Metskonnaõue retkel tutvutakse endise metskonnakeskuse ning Oandu kyla mineviku ja tänapäevaga.
Lähikonna metsa läbivale 3,5kilomeetri pikkusele pärandkultuuri matka teekonnale jäävad aga vanad kiviaiad, piiri- ja verstakivid ning metsanduse ajalooga seotud kohad.
Tunnis “Kuidas käbist saadi puu” osalejatele pakutakse võimalust ise proovida, kuidas vanasti käbidest seemned kätte saadi ja mis nendega edasi tehti.
Avatud on töötoad, kus meisterdatakse igasuguseid asju kasetohust, männikorbast ning teistest metsamaterjalidest.
Peamiselt Eesti elanikele
Tiina Neljandiku sõnul on looduskeskus keskendunud põhiliselt Eesti elanikele.
“Sygisel, kevadel ja talvel on meie kylalisteks peamiselt lapsed, kellele korraldame loodusõpet. Suvel on looduskeskus kogu päeva lahti ning igayks võib sisse astuda,” tutvustas Tiina Neljandik, nimetades, et looduskeskusest saab yhtlasi RMK Põhja-Eesti puhkeala keskus, mis tegeleb pärandkultuuri tutvustamisega. Pärandkultuuri all aga mõistame eelmiste põlvkondade elu ja tegevuse märke maastikul.
“Maja ymber on hästi palju pärandkultuuri objekte. Juba mõisaajast peale on Oandul tegeletud metsade majandamisega. 1920. aastatel tegutses siin katsemetskond ja istutati palju võõrliikidest puid. Oandu kyla ise on samuti väga vana - seda on esimest korda mainitud juba 1517. aastal,” jutustas Tiina Neljandik.
Looduskeskuse hoone on aga alati olnud seotud metsandusega: seal paiknesid mõisaajal metsaylema eluruumid ja kontor, Sagadi metskond tegutses majas nii Eesti vabariigi aastatel, Nõukogude ajal kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist kuni 1999. aastani.