Saare maakonna koostöövõrgustiku Tõllu Tytred juhatus plaanis Suure Tõlluga seonduvat Ruhnu-sõitu juba mõnda aega. Selleks oli kirjutatud projekt kohaliku omaalgatuse programmile, kust toetus ka saadi. Saaremaal on mitmed Tõlluga seotud kohad “tytarde” poolt yle vaadatud ja legendid yles soojendatud, kuid Ruhnus oli seni käimata, kirjutas Meie Maas Vilma Rauniste.
Ruhnu plaaniti sõita pärnakuus, kuid tormise ilma tõttu jäi see ära. Tuli oodata ja uus aeg leida. Kuna sõit oli kavandatud koos Leisi VäRKSi ja Leisi keskkooli neidudega, kes pidid ruhnlastele kultuurilist kylakosti viima, leiti uus sobiv aeg augustis. Seega oli meid Ruhnu sõitmas päris suur pere. Teine yritamine õnnestus ja sõit sai teoks lõikuskuu keskel.
Liise talu kuuris tegevusi jätkus
Ajaloo- ja loonavilise Urve Kirsi ylesandeks oli rääkida Suurest Tõllust ja tema Ruhnus käimisest. Urve Kirss: “Võib-olla saja aasta pärast suhtutakse Suuresse Tõllusse hoopis teistmoodi kui praegu, sest tegelikult on teadlased Suure Tõlluga seonduvat väga vähe uurinud. Siiski on paljud teadlased leidnud, et Suure Tõllu lahingud olid juba aastatel 1206–1222. Sellele on palju viiteid, aga täpselt veel ei teata. Nagu sedagi, mida Tõll endast yldse kujutas. Aga nii eestlased kui baltisakslased olid juba 13. sajandil Suure Tõllu lugudest kuulnud.
Mis puutub Ruhnusse ja Tõllu, siis legendi järgi tahtnud Suur Tõll värskekapsaleent. Lasi Piretil katla tulele panna ja läks ise aiast kapsaid tooma. Tõll kahlas läbi mere Ruhnu ja ajas nii palju kapsaid kotti, kui arvas tarvis olevat. Sellest tekkis ruhnlaste ja Tõllu vahel tyli, misjärel Tõll koju tagasi ruttas. Tõll koos naise Piretiga elas siis oma Tõlluste mõisas.”
Tõllu tegemistest Urvel juttu jätkus. Legende Tõllust jagus ka õhtusel yhisyritusel, kus Tõllu Tytred neid koos Helle Timmi selgitavate vahepaladega ette kandsid.
Tegevusi kuuris jätkus samuti. Kooli senine käsitööõpetaja Ave Piirmaa oli kohale toonud hulga loonalist ollust, millest igayks võis endale või naised koos yhise taiese teha. Kasutada sai villa, kive, teokarpe, merest kaldale uhutud puutykikesi, mida iganes. Loovus tuli mängu panna. Ja paistis, et seda tegijatel jätkus. Tööd said vahvad ja tegijad uue kogemuse võrra rikkamaks. Juhendaja Ave: “Teema valisin välja Ruhnu muuseumi vanade fotode järgi. Mustvalged fotod inspireerisid mind tegema villast figuure, mis Ruhnu lamba eri toonides villast mõjuvad kaunistatud alusel imehästi.”
Lamba- ja villateemaline oli veel teinegi päevakorrapunkt. Nimelt Leisi keskkooli tydrukud tutvustasid Euroopa Yhenduse töökava “Euroopa noored” elluviimist. Projekti “Lambast kleidini” rahastasid EÜ ja KOP. Õhtul esinesid mannekeenid toreda moesõuga, näidates algusest lõpuni enda valmistatud rõivaesemeid ja ehteid.
Nende tegemistega valmis jõutud, oli aeg minna saarega tutvuma. Minnes oli ilm enam-vähem, kuid siis tuli paduvihm. Naised olid läbimärjad, ei aidanud isegi kaasavõetud vihmakeebid ja -kiled. Aga kõigi meel oli rõõmus, sest paljudel oli see esimene kord saarel olla.
Enne õhtust yritust oli jäänud veel vaid huvireis. Muuseumi juhataja Märt Kapsta juhatusel kylastasime muuseumi, kaht kirikut, mis kõrvuti nagu suur ja väike vend, ning kalmistut. Märt suutis paari tunni jooksul anda Ruhnu kohta mitmekylgse ylevaate, näha ja kuulda sai palju huvitavat ja omapärast. Tekkis tahe veel kord saarele minna.
Suurepärane õhtu saarel
Päeva teises pooles tugev vihmasadu rauges. Õhtu oli imekaunis, ruhnlaste ja nende kylaliste yhispidu võis alata. Leisi VäRKSi rahvamuusikud olid Ruhnu kaasa toonud oma kõigis pillilaagrites valmistatud pillid. On imetlusväärne, mida yks väike selts muusikahuvilisi inimesi on suutnud aastatega korda saata: 2000. a – kõrrepill ja roopill, 2001. a – väikekannel, 2002. a – torupill, 2003. a – parmupill ja vilepill, 2004. a hiiu-rootsi kannel, 2005. a – võru trumm, 2006. a – moldpill, 2007. a – karja pasun, 2008. a – põispill. Pille tutvustasid Tiina ja Jaak Oks, musitseerisid Oksad ning Mart ja Maret Aardam. Pillilugude saatel õpetas Tiina pidulistele ka mitmeid yhistantse ja -mänge.