Olgu Eestimaa ilm kui tusane tahes, Veinika Västrikuga tänaval kohtudes tuleb alati päike välja. Oma punaste juuste ja rohelise seelikuga näeb Veinika välja rõõmsavärviline nagu vikerkaar või nagu tema kootud triibukangas. Meel on Veinikal ka alati lahke ja rõõmus, ei ole veel kunagi kuulnud teda kurtmas, et kliima on kehv ja või jälle hulga kallim, kirjutas Rohelises Väravas Margit Veromann.
Veinika armastab värve. Tema kodu on õdus ja armas – mõnusa meeleilu loovad taastatud laudpõrandad, kohupiimavärviga värvitud seinad, kangasteljed ja triibuvaibad. Jalus sagib lapsi, köögis podiseb midagi vyrtsikat ja midagi magusat. Valge kardin heljub tuules, läbi maja ulatuva korteri aknast näeb yhelt poolt kaugele, peaaegu Emajõeni välja, teiselt poolt nägi kunagi Jaani kiriku torni (mis oli ka yks oluline argument, et Veinika pere just selle maja oma elukohaks valis), nyyd aga näeb vast kerkinud elumaja, õnneks natuke ka rohelust.
Toast, mis aknaga kiriku poole, kostab kangastelgede lõksumist – seal põimib pereema Veinika ilu, elu ja armastust oma kaunitesse kangastesse.
Räägi, kuidas sai sinust vaibakuduja?
Kui filoloogiaõpingud TÜs läbi said ja olin yhe sygistalve jooksul aimu saanud, mida tähendab töö arhiivis uurijana, tundsin lausa fyysilist puudust millegi käegakatsutava loomisest. Tahtsin, et õhtul võiksin rahulolevana vaadata, millega päeval hakkama olen saanud. Samuti soovisin, et minu tegevusest oleks reaalselt kellelegi teisele veel rõõmu.
Kas sul on kodus oma kangasteljed?
Teljed, millega ma alustasin ja mis siiani töös on, saime tuttavalt laenuks kooliaegse pinginaabriga kahe peale umbes 15 aastat tagasi. Hiljem ostsime välja ja nyyd ongi teljed minu kodus, kuna tema korteris ei ole nende jaoks ruumi.
Kui kaua sa juba vaipu oled kudunud ja mis yks parajalt pikk vaip maksab?
Põhjalikumalt hakkasin telgedel kudumisega tegelema 2001. a kevadel, kui läksin Antoniuse gildi vaibakotta õpilaseks. Aasta pärast tuli aastane paus, jäin väikse lapsega koju.
Seejärel hakkasingi kodus kuduma, tegin tuttavatele kaltsuvaipu tellimustöödena. Nende poolt olid värvivalik ja mõõdud, minult materjalid ja teostus. Hinnad on aastatega muutunud, 2001. aastal gildis kududes oli ilus ymmargune arv: 100 krooni ruutmeeter, nyydseks on sellest elukalliduse tõusuga saanud 350–400 krooni.
Kas kaltsuvaipu kududes mõtled ka taaskasutusele ja säästlikkusele?
Jaa, muidugi mõtlen. Pentti Linkola (Kaarlo Pentti Linkola on radikaalsete vaadetega soome ökoloog, rohelise elamisviisi ideoloog ja yhiskonnakriitik. – M. V.) ökoloogiateemalised kirjutised mõjutasid mu maailmapilti juba 1990ndatel, kui Eestis yletarbimisest ja taaskasutusest eriti veel ei kõneldud. Kaltsuvaipade kudumine on minu tilluke panus prygimägede vähendamisse. Minu õnn on see, et saan niigi nauditava tegevusega samas ka loodust hoida. Kõik vanad ja lastele väikseks jäänud rõivad sobivad ära kasutada. Kaltsudega varustavad mind ka mu tuttavad.
Kood ka pisut peenemat kraami kui vaip – nimelt rahvarõivakangast.
Kuna yhele lapsele järgnes teine, siis olengi viimased viis aastat kodus kudunud. Vahelduseks vaipadele oli viimane suur tellimus 12 Rannu rahvarõivaseeliku kangast, igayks kolm meetrit. Ka täisvillane Mulgi kuue kangas oli põnev avastusretk etnograafilise tekstiili valdkonda. Tellija ei pea tulema minu juurde, lõngakotid käes, vaid maksab materjali jaoks juba ette. Mina ostan lõnga ja värvin vajalikud toonid.
Pälvisid 2005. aastal konkursil „Eesti-keha-kate“ III koha oma vahvate soojajutiste jakkide eest. Kuidas jakimõte tekkis?
Idee tekkis vestlusest noortega, kes arvasid, et nad kannaksid meelsasti midagi rahvuslikus stiilis, kui need rõivad oleksid praktilised ja moekad. Kuna kylmema ilma rõivaste valik käsitöökauplustes on ysna väike ega näita ka alati neidude kaunist peent pihta, modelleerisime disainer Annika Pakuga noortepärased jakid. Nagu seelikukangast, saab ka jakikangast kududa vastavalt kandja päritolule. See oleks yks võimalus lähendada minevikust pärit mustreid nyydisaja moele.
Kui kaua sul yhe keskmise pikkusega vaiba või seelikutäie kanga kudumine aega võtab?
Sõltub sellest, kas vaibamaterjal on varem valmis lõigatud või mitte. Kahemeetrise vaiba jaoks tuleb terve päev ribasid lõigata, kudumiseks kulub veel yks-kaks päeva.
Lihtsam vaip valmib yhe päevaga, keerulisemate värviyleminekutega võtab kaks päeva. Seelikukangast koon keskmiselt yhe meetri päevas.
Oled sa proovinud looduslike värvidega värvida?
Taimedega olen värvinud villast lõnga ja puuvillast riiet. Põhiliselt olen kasutanud kaselehti, lepalehti, nõgeseid, raudrohtu. See on mõnus loominguline tegevus, kus lõpptulemus on alati erinev, sõltudes paljudest teguritest. Looduslikud värvid sobivad alati omavahel kokku, lisaks jääb elamus taimede korjamisest.
Kas sinu meelest eestlane tarbib liiga palju ja ostab liiga palju uusi asju, selle asemel et ise kududa ning vanadest asjadest uusi teha?
Meie poodides, ka ökopoodides myydav kaup on minu jaoks liiga spetsiifiline ja toodud kaugelt, kulutades mõttetult palju kytust. Näiteks mahepuuvillast toodete asemel ostan riideid second-hand'ist. Eesti inimeste elatustase on väga erinev ja tarbitakse ka väga erinevalt, nii et ma ei saa yldistada. Oma töö tõttu puutun sageli kokku just vanade riietega ja tundub, et neid on Eestis tõesti palju. Kasutatud riiete poode on rohkesti, seal jääb keskpäraseid asju yle. Alles eile kuulsin mehest, kellel on raskusi, et Soomest humanitaarabina(!!!) saabunud riietest lahti saada. Prygimäele on liiga kallis viia, nii et usinad kudujad muudkui lõiguvad ribadeks.
Peale kangastelgede meisterliku käsitsemise oskab Veinika muudki käsitööd ja õpetab seda ka oma tytrele. Kuigi Veinika pere elab linnas, peab naine end hingelt siiski rohkem maainimeseks. Vanaema maakodu värvid, lõhnad ja maitsed jätsid talle lapsepõlves nii sygava mälestuse, et ta tahab seda kõike oma tuleviku maakodus kindlasti veel kogeda. Veinika arvab, et kui ta on oma kätega rajanud yhegi aia, võib elule rahulolevalt tagasi vaadata. Unistuste aia värvid koob Veinika praegu vaipadeks ja kangaks, mis loovad selle omanikule ka rõskeimal sygisõhtul sooja suvemeeleolu.
Killukesi Venika värvilisest maailmast
 |
 |
 |
 |
 |
 |