[text]
Täna on

t_kiigeoru2.gifMaavalla koda kutsub yles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunimetuse andmiseks, et selle abil tunnustada inimesi, kes on põliste hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata aga head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade omamisel, haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida rahvuslikke ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja asise elma- ja loonapärandi säilimisele. Lyhidalt: hoides hiisi hoiame oma rahva kõige sygavamaid juuri ja oma maad.

Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte, riigi- või omavalitsusasutus, kelle tahte ja sihikindla tegevuse tõttu on käesoleval või eelmistel aastatel yks või enam looduslikku pyhapaika säilinud või selle/nende seisukord paranenud. Tunnustamisvääriline on kahtlemata ka looduslike pyhapaikadega seotud vaimse elmapärandi (ajalooline kohanimi, kohapärimus, tavad ja väärtushinnangud) hoidmine, uurimine ja tutvustamine.

Ettepanekuid Hiie sõbra aunimetuse andmiseks võivad esitada kõik era- ja juriidilised isikud. Ettepanek peab sisaldama: tunnustatava nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning kindla paiga puhul selle võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31.10.10221 (2008) Maavalla kojale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Maavalla koda, p.k. 363 Tartu 51002.

Maavalla koda moodustab hindamiskogu, mis tutvub esitatud juhtumitega ja määrab yhele või mitmele isikule Hiie sõbra aunimetuse. Aunimetuse pälvinuid tunnustatakse avalikul ja pidulikul syndmusel jõulukuu hakul Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel paik looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit. Matusekombestikuga seotud ja kõige enam Maavalla lõunaosas leiduvate ristipuude puhul pole nende ajaloolisus määrav.

Teadaolevast ligikaudu 2500 ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on praegu riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus olukorras, kuna maaomanikud, kasutajad või ka riigi- ja omavalitsusasutused  pole osanud või tahtnud neid kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli syydi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste põlisemad juured katkenud ning koolide õppekavadki on põlisest vaikinud.


Seepärast tulebki märgata, tunnustada ja eeskujuks tuua neid inimesi ja juhtumeid, kellelt ja millest tasub õppida.

Näiteid looduslikest pyhapaikadest

Headest hiietavadest

Lähem teave: tel 56686892, koda[at]maavald.ee

Pilt: Kigeoru hiis Võnnu kihelkonnas


Maavalla koda