Rõuge linnuses väljakaevamisi teinud arheoloog Anti Lillak ootab laborianalyyside vastuseid, et panna paika linnuse ehitamise ja lõpliku hävimise aeg. Ilmselt on aga linnus varem arvatust noorem ning ka vähem kordi maha põletatud, kirjutas Vidrik Võsoberg Lõuna Lehes.
Tartu ylikooli arheoloogiamagistrant Anti Lillak uuris põimukuus kahe nädala jooksul Rõuge linnust. Kaevamise käigus kogutud söeproovid on veel uurimisel ja seepärast Lillak neil päevil veel täpselt ei tea, millal linnus ehitati ja millal see lõplikult hävis. Eelduste kohaselt on aga linnus varem arvatust noorem: kui varasematel andmetel võis Rõuges asustus tekkida isegi 2000 - 1500 a eest, siis praegu usub Lillak, et pigem ehitati linnus ajavahemikus 600 - 1000 a tagasi.
„Täpselt selgub alles laborianalyysidega, mis on praegu tegemata, ja materjali läbitöötamine on ka veel pooleli,“ selgitas Lillak. „yks mulje on ka selline, et kui varem on räägitud kuuest põlengust, siis paistab, et neid on olnud vähem - kolm või neli.“
Lisaks mahasadanud kaitseehitiste põlenud palkidele tuli linnuse väljakaevamisel välja ka paar tillemat eset - kivist värtnakedra tykk ja ruudukujuline pronksist vöönaast.